![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
Nr.16b/24.06.1987 |
||||||||||
TÕUSTANDARD: VANA INGLISE LAMBAKOER (OLD ENGLISH SHEEPDOG) |
||||||||||
Briti tõug |
||||||||||
ÜLDMULJE: tugev, ruudukujulisena näiv koer on väga sümmeetriline ja üldiselt terviklik. Mitte mingil juhul ei ole kõrgejalgne, üleni üliküllusliku karvaga kaetud. Jässakas ja lihaseline teenistuskõlblik koer on väga intelligentse ilmega. Loomulikke piirjooni ei tohi kunstlikult kääridega muuta. |
||||||||||
ISELOOMULIKUD JOONED: suurepärase vastupidavusega, näib tasaselt tõusva ülaliiniga ja ülaltvaates pirnikujulise kehaga. Kõndides või küliskäigul on samm tüüpiliselt rulliv. Haukumine on erilise tooniga. |
||||||||||
ISELOOM: tasakaaluka iseloomuga sõnakuulelik koer. Julge, ustav ja usaldusväärne ilma ühegi viiteta närvilisusele või provotseerimata agressiivsusele. |
||||||||||
PEA: proportsionaalne keha suurusega. Mahukas kolp on pigem ruudukujuline. Hästi kaardunud silmade kohalt, stopp väga hästi piiritletud. Tugev koon on neljakandiline ja tömbi otsaga, mõõtudelt ligikaudu pool kogu pea pikkusest. Nina on suur ja must. Ninasõõrmed on laiad. |
||||||||||
SILMAD: väga laia asetusega. Tumedad silmad, silmavalget võib olla näha. Kaks sinist silma on lubatud. Heledad silmad ei ole soovitavad. Eelistatud on pigmenteerunud silmalaud. |
||||||||||
KÕRVAD:väikesed ja kantakse lamedalt pea külgedel. |
||||||||||
SUU: hambad on tugevad, suured ja ühtlaselt asetatud. Käärhambumisega lõualuud on tugevad täiusliku, korrapärase ja täieliku hambumisega, s.t. ülemised hambad katavad tihedalt alumisi hambaid ja hambad on lõualuus täisnurga all. Otsehambumine on lubatud, kuid ei ole soovitav. |
||||||||||
KAEL: ilus pikk, tugev, graatsiliselt kaarduv. |
||||||||||
ESIJÄSEMED: esijalad on täiuslikult sirged, tugevate luudega, hoides keha hästi maapinnast kõrgemal. Küünarnukid asetsevad tihedalt rinnakorvi lähedal. Abaluud peavad olema väga viltuse asetusega, olles turjapoolses osas kitsamalt kui õlanukipoolses osas. Rasked õlad on ebasoovitavad. Koer on seistes turjast madalam kui puusadest. |
||||||||||
KERE: pigem lühike ja kompaktne, hästi kaardunud ribidega ja sügava mahuka rinnakorviga. |
||||||||||
TAGAJÄSEMED: lanne on väga tugev, lai ja ühtlaselt kaarduv, jäsemed on hästi ümarad ja lihaselised, reied on pikad ja hästi arenenud, põlv on hästi kaarduv ja kand asetseb madalal. Tagantvaates peavad kannad olema üsna sirged, käpad ei keera ei sisse- ega väljapoole. |
||||||||||
KÄPAD: väikesed, ümarad ja tihedad, varbad hästi kaarduvad, päkad paksud ja kõvad. Lisavarbad tuleb eemaldada. |
||||||||||
SABA: harilikult täielikult kärbitud. |
||||||||||
LIIKUMINE: kõndides rullib karulikult tagant. Traavides näitab pingutusevaba ulatust ja tugevat tagaliikumist, jalad liiguvad otse mööda liikumisjoont. Väga elastse galopiga. Aeglasel liikumisel võivad mõned koerad liikuda küliskäiguga. Liikumisel võib pea hoiak olla loomulikult madalamal. |
||||||||||
KARVKATE: ülikülluslik, hea karmi tekstuuriga, mitte sirge, vaid karune, ei ole lokkis. Tihe veekindel aluskarv. Pea on karvaga hästi kaetud, kõrvad mõõdukalt karvased, kael väga karvane, esijäsemed üleni väga karvased, tagajäsemed rikkalikumalt karvaga kaetud kui ülejäänud keha. Karva kvaliteeti, tekstuuri ja üliküllust tuleb hinnata kõrgemalt kui ainult karva pikkust. |
||||||||||
VÄRVUS: iga halli või sinise varjund. Kere ja tagajäsemed on ühtlast värvi valgete sokkidega või ilma. Valgeid laike põhivärvis ei tohi heaks kiita. Pea, kael, esijäsemed ja kõhualune peavad olema valged märgistega või ilma. Iga pruun varjund on ebasoovitav. |
||||||||||
SUURUS: isased 61 cm ja kõrgemad, emased 56 cm ja kõrgemad. Tüüp ja sümmeetria on suurima tähtsusega ja seda ei tohi ohverdada vaid suurusele. |
||||||||||
VEAD: igasugust erinevust ülaltoodud punktidest loetakse veaks ja arvestatav vea suurus peaks olema täpses proportsioonis selle vea astmega. |
||||||||||
MÄRKUS: isasel koeral peab olema kaks normaalset munandit, mis on täielikult laskunud munandikotti. |
||||||||||
Peaassamblee poolt heaks kiidetud 23. ja 24.juunil 1987 Jeruusalemmas. |