GRAAFILINE DISAIN  FIRMASTIIL  REKLAAMITEENUSED

Tehnikamaailm 6/2001

Arvutiga tulu ja tervisega

Urve Tõnnus

Silmad jooksevad vett, parem käsi valutab, peas pakitseb ja on tunne, et ta on vatti täis topitud. Ei suuda enam keskenduda, lahkun töölt ja püüan mitte mõelda tegemata jäänud töödele. Tänaval surun päikeseprillid ette, sest vastasel korral arvaksid vastutulijad, et olen trööstitus leinas.

Jah, inimene taipab tehtud vigu alles siis, kui häda käes. Arvuti tagant tõusnu annab endale lubadusi trenni minna, tegelda metsajooksu või ujumisega, käia jala ja kulutada arvuti taga istumisele vähem aega. Rääkimata sellest, et paljud neist on tõotanud: ei iial, ei iial ei istu ma hommikuni internetis ja mängud viskan ka arvutist välja.
Sageli hakkavad arvutiga töötajale töötingimused tervise peale käima, märkamatult - justkui salaja. Kurdetakse õla-, selja-, kukla-, käerandme- ja sõrmevalusid. Silmade pingutamine toob kaasa peavalud. Mõnedel on arvutistress, mis tekib pikkadest tööpäevadest, vähestest oskustest kasutada tarkvara, arvuti aeglusest või infosüsteemis esinevatest tõrgetest.
Väga tüüpiline on, et töötaja valest asendist töölaua taga ja halvast töökohaplaneeringust tingitult tekib tal mitu tervisehäiret korraga.

Töölaud ja tool
Töökoht peab olema selline, et õla- ja silmalihased oleksid võimalikult vähe koormatud. Hea töökoht on selline, kus saab võtta nimmepiirkonda toetava asendi, hoida õlgu lõdvestunult ja käsi keha ligidal. Küünarvarred tuleks toetada lauale ning monitor panna silmadest pisut madalamale, töömaterjalid ja hiir olgu paigutatud nii, et neid saaks kasutada käsi ülearuste liigutustega koormamata.
Kes asub uuele töökohale, ärgu rahuldugu monitori, tooli ja laua kellegi teise käe järgi tehtud paigutusega, vaid reguleerigu kõik iseenda järgi ringi. Ja isegi enda sissetöötatud kohal tuleks vajaduse korral muudatusi teha.
Töökoha sisseseadmist tuleks alustada toolist - eriti head on reguleeritavad toolid. Tavaliselt reguleeritakse töötool liiga madalale, mistõttu ei ole mugav käsitseda laua alt välja tõmmatud klaviatuurialust. Põlved peaksid olema 90kraadise nurga all ja seljatugi peaks toetama nimmepiirkonda.

Monitor
Monitori paigutamise sagedasemaid vigu on, et see on liiga kõrgel. Nii mõneski kontoris võib näha protsessorist ja selle peale pandud monitorist ehitatud torne. Sellise torni taga istuv töötaja peab päev otsa ülespoole vaatama. Pea kuklas hoidmine seab õlalihased ülepingesse ja toob varem või hiljem kaasa pea- või kuklavalu ja väsitab silmi. Samas on meil isegi müügil sellised arvutilauad, mis eeldavadki monitori asetamist kõrgemale - neid osta küll ei soovitaks, sest kindlasti on oma tervis kõige tähtsam.
Kõige loomulikum asend silmadele on raamatulugemisasend. Oleme sajandite vältel intuitiivselt leidnud silmadele sellise asendi, mis kõige vähem koormab nägemist, kuid millegipärast kasutame arvutit nagu ikooni pühakojas.
Ülespoole vaatamine ei sobi mitte kuidagi kaugelenägelikele. See häda tabab tihti üle 45aastasi. Need inimesed näevad prillidega lähedalt hästi ainult ekraani alaserva ja peavad teksti vaatamiseks pidevalt pead ülespoole küünitama.
Et monitor oleks madalamal, on tarvis spetsiaalset lauda, millel on eraldi monitorialus. Monitorialust peaks saama reguleerida alla ja üles. Õige mööbel võimaldab igakülgset reguleerimist, et inimene tunneks end tööasendis võimalikult mugavalt. Kui vanasti nõuti lastelt koolis, et nad istuksid laua taga võimalikult sirge seljaga, siis praegune trend nõuab pigem tahapoole kaldu lõdvemat istumist, mis peaks vahelduma istumisasendite sagedase muutmisega, sest arvutitöö ise tingib liikumatult monitori silmitsemist, mis on just lihastele ja silmadele koormavaks ülesandeks.

Klaviatuur ja hiir
Klaviatuur soovitatakse viimaste uurimuste põhjal paigutada töölauale, sest nii saab istuda töölauale lähemale, kui väljatõmmatava alusega klaviatuur võimaldab. Tooli käetoed tuleks aga reguleerida võimalikult madalale või hoopis ära võtta - selleks, et need ei takistaks tooliga laua sisse sõitmist. Selleks peaks laua esiservas olema vastav niðð.
Klaviatuuride valik on õnneks väga suur ja klahvidele vajutamine ei nõua enam mingit pingutust. Enamik klaviatuure on 105 klahviga, mis paiknevad kuues reas. See on kirjutusmasinailt üle võetud ja üle saja-aastase ajaproovi vastu pidanud. Hinnalt kallimad klahvistikud töötavad hääletult, ka on neil lisafunktsioone, nagu elektronposti lugemiseks, võrgulehekülgede avamiseks või CD-mängija käivitamiseks. On ka erikujulisi klaviatuure, näiteks Microsofti Natural, mis oleks nagu jagatud kahte ossa - nii pidavat käte asend töötamisel olema loomulikum. Võrdlemisi hiljuti on lisandunud raadiosignaali abil töötavad juhtmeta klaviatuurid. Kuid oma hädad on neilgi.
Pideval arvutikasutajal tuleks käe tervise huvides unustada ka kahe või nelja näpuga toksimine.
Hiirematt ja klaviatuur ärgu olgu mitte kusagil kauguses, kuhu peab kätt küünitama, närve ja veresooni paratamatult koormates. Rusikareegel kõlab, et hiire ja hiiremati jaoks peaks laual olema nelja hiiremati suurune pind - siis saab käsi lebada enamiku ajast lõdvestunult laual ja pole vaja ka hiirt ringi tõsta.
Üldse oleks soovitatav suurem osa tööst ära teha klahvistikuga ja jätta hiirele võimalikult väiksem osa.
Kahe- ja kolmeklahviliste hiirte aeg on ümber saamas, enamik uusi hiiri on kahe klahvi ja kerimisnupuga, mis omakorda hõlbustab suuremahuliste dokumentidega töötamist või internetis surfamist. Lisandunud on optilised hiired, mis ei vaja hiirepatja (kui laua pind ei ole just lakist kiiskav) ja on endistest tunduvalt täpsemad, ka pole neid tarvis puhastada. Kõige uuem sõna selles vallas on Trackball-tüüpi hiir. Seda pole vaja liigutata, sest noole liikumist juhitakse pöidlaga vastava kerakese abil. Mugavus vähendab omakorda pingeid käes. Seda tasuks meeles pidada ka hiire ostmisel, et tema suurus vastaks käe suurusele.

Tööruumid

Tuleb jälgida, et bürooruum ei oleks liiga kuiv või ventileerimata. Madala niiskusesisaldusega ruum tekitab silmade kuivust ja silmapõletikku. On soovitatav kasutada antistaatilist põrandakatet, et vältida elektrostaatilise välja teket, mis kindlasti suurendab ebamugavustunnet arvutikasutajas ja mõjub halvasti ka arvutile.
Vastavalt 1. märtsist 2001 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 362 peab tööandja tagama, et töökeskkond ei kahjustaks töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjustaks töötajale vaimset või füüsilist ülekoormust.
Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga (töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 kuupmeetrit).
Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ja kergesti puhastatavad. Arvestades klaasseina buumi, tuleb jälgida, et läbipaistvad seinad tööruumis oleksid valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise vastu ning oleksid selgelt märgistatud.
Päikesepoolsed aknad peavad olema kaetud valgust reguleeriva kattega.
Töökohtadel tuleb tagada küllaldane värske õhu juurdevool. Kasutatav ventilatsioon tuleb hoida korras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult.
Töötajatel, kes töötavad üle poole töö ajast arvuti taga, on õigus tervisekontrollile ja arvutiprillidele tööandja kulul.
Nõuete täitmise üle teostab järelvalvet tööinspektsioon.

 

Arvutikasutaja ergonoomika

Millist tooli ja lauda valida?

-Töötooli kõrgus ja seljatoe kaldenurk peavad olema seatavad.
-Parim tool on 5 rattaga ja pöörlev, sest keha pööramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid liigutusi.
-Tool peaks olema kaetud tekstiiliga, mitte kunstnaha või nahaga, mis tekitab higistamist või külmetumist.
-Tooli liikumisalaks on tarvis vähemalt ühte ruutmeetrit põrandapinda.
-Istu toolile ja reguleeri selle kõrgus sobivaks. Jalad peab saama täistallaga põrandale toetada - õige põlvede nurk on 90 kraadi.
-Seljatugi peab toetama nimmeristluu piirkonda. Tooli seljatugi peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110 kraadi).
-Kui tool jääb pärast reguleerimist liiga kõrgeks, tuleks kasutada jalatuge.

-Laua kõrgus peab samuti olema reguleeritav. Töölaua plaadi laius võiks olla vähemalt 80 cm.
-Lauaplaat peab olema istuva inimese küünarnukkidest 5 cm madalamal. Kui kasutatakse randmetuge, siis veelgi madalamal. Töötada peaks saama nii, et õlad oleksid vabalt, küünarnukid keha ligidal ja küünarvarred horisontaalselt.
Parim laud on selline, mis ümbritseb töötajat kolmest küljest ja võimaldab käsi vabalt lauale toetada ja millel on eraldi monitori alus, mida saab laua pinnast madalamale sättida.

Kuhu panna monitor?
-Optimaalne kuvari kaugus silmadest on 50-70 cm: 17tollise puhul pool meetrit, suuremate kuvarite puhul tsipake enam.
-Ekraani ülaserv peaks olema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja.
-Vaatesuund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab ekraan olema veidi tahapoole kaldu.
-Ekraani paigutamisel tuleks hoiduda peegeldustest ja pimestusest. Valgustitest ja aknast tulev valgus ei tohi peegelduda ekraanilt.
-Lisaks laevalgusele on soovitav kasutada ka kohtvalgust, mille valgusvihu saab suunata sisestatavale dokumendile. Kohtvalgustiks on soovitatav kasutada spetsiaalset arvutivalgustit.
-Reguleeri monitori kontrastsus ja heledus ümbrusele sobivaks.
Veendu, et sa ei kasuta virvendavat monitori, mis vajaks väljavahetamist.
Vanema monitori puhul kasuta ekraanifiltrit.
-Lubamatu on istuda kahe vastamisi jääva monitori vahel olevas väljas.
-Nägemishäiretega inimestel tuleks kasutada vedelkristallmonitori, mis on silmadele ohutum.

Paiguta abivahendid käe järgi!
-Kui töö nõuab andmete sisestamist paberilt, hangi dokumendihoidja ja paiguta see kuvari ja klaviatuuri vahele või kuvari kõrvale. Neid on nii lauale toetuvaid kui monitori külge kinnitatavaid.
-Leia hiirele piisavalt ruumi klaviatuuri kõrval. Paiguta hiir ja klaviatuur nii, et käsi saaks toetada lauale.
-Ära aseta hiirt nii kaugele, et töötama peab sirge käega, vaid ainult nii, et õlavars on keha ligi.
-Kui käsi väsib, kasuta rohkem klaviatuuri.
-Ära pigista hiirt.
-Kasuta laua alt väljatõmmatava klaviatuuriga töötamisel randmetuge, mis vähendab õlgade ja käte pinget.
-Vahelduseks kasuta hiirt ka vasaku käega

Tervislikke soovitusi arvutikasutajale

-Väldi pikaajalist ühel kohal istumist, vaheta tihti asendit.
-Lase silmadel puhata - tõsta pilk ekraanilt ja vaata aeg-ajalt kaugusesse.
-Ära unusta teha töös väikesi puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama 10% kuvariga töötamise ajast.
-Ära kasuta arvutit üle kolme tunni päevas, kui töö seda just ei nõua. Kui pead kasutama arvutit üle poole tööajast, on sinu tööandja kohustatud firma kulul korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ning luu ja lihaskonna kontrolli, kas kaebuste tekkimisel või vähemalt kord kolme aasta jooksul.