Nagu esilehelgi kirjas, käsitlevad siinsed kirjutised keelt ja kirjandust. Sellise piirangu suruvad peale järgmised asjaolud:
Kui peaks tunduma, et mõni siinne kirjutis mainitud piiridesse tegelikult ei mahu, siis ausalt öelda natuke ikka kuulub küll. Osalt veel väljakujunemata tulevikuplaane silmas pidades leiab iga kirjutis varsti siit oma väljateenitud koha. Võib-olla ainult mõne üksiku peab maha kandma. Saidi mahu kasvatamiseks ja ülesehituse korrastamiseks jagub veel pealehakkamist, loomingulist palangut ja varemkogutud materjali sedavõrd, et olemasolevate plaanide teostamiseks kulub mitu head aastat.
Kirjutised on valminud mitmesugustel asjaoludel, erineval eesmärgil ja erinevates tingimustes. Seetõttu ei viidata neis allikatele mingi kindla korra järgi. Toimetaja selles osas mingeid parandusi ega täiendusi ei tee. Tegelikult aitaks allikaviidete eemaldamine kirjatööde loetavusele kaasa, aga seegi oleks omaette ettevõtmine, sest algses materjalis on nad alati olemas. Pealegi ei peeta allikaviidete eemaldamist päris sündsaks. Seda saab ainult väiksema kaaluga tööde puhul lubada. Igatahes ei tasu täielikke allikaviiteid sugugi pahaks panna, kui neid peaks ette tulema.
Siinse saidi lehekülgede põhiolemus on tekst. Kirjatööde koht on selleks loodudki, et teatud valiku läbi teinud tekst omale koha saaks.
Internetis põrkavad teksti esitamise katsed mitmetele takistustele, millest üks nähtavamaid, aga ajaga kahanev on eritähtede esitusviis. Valdkonnast tulenevalt sisaldab mitu siinset kirjutist tähti, mida pole lihtne piisava kindlusega kõigi lugejateni viia. Siin saidil on kasutatud mitmeid abilahendusi, näiteks pilte ja lihtsustatud märgikoode. Internet areneb aga sellise kiirusega, et varsti võib vist isegi täiskeerulisi märgikoode usaldada. Näide pildina esitatud tekstijupist.
HTML on kõige tavalisem ja töökindlam veebilehtede vorm, mis annab teksti kujundamiseks sama vabad käed kui varasemad üldkasutatavad tekstitöötlusrakendused või trükimasinad – saab esitada tavalist või paksu, lõikudesse ja pealkirjade alla liigendatud teksti. Seepärast on siinsed lehed avaldatud just selles vormis. Teine võimalus olekski dokumendid sellel kujul üles panna, milles nad algselt kirjutati - enamasti Wordi failidena. Wordi failide tegemine korralikuks veebileheks on aga piisavalt lihtne, mistõttu ongi veebilehtede kasuks otsustatud. Pealegi annab veebileht mitu olulist eelist. Veebileht on lihtsamini kättesaadav ja töökindlam:
Saidi praegune ülesehitus lubab kirjatöödele kolmest kohast läheneda: sisukorra leheküljelt, saidi päevikust ja brauseri piidast. Sisukorra leheküljel on kirjutised umbkaudu tähtsuse järjekorras, aga saidi päevikus ilmumisjärjekorras.
Peale saidi sisukorda näitava lehekülje on peaaegu igal kirjutisel oma sisukord, mille lingid vastavad kirjutise alapealkirjadele. Gaafilised brauserid (Internet Explorer, Mozilla, Opera, Safari) näitavad iga suuremat kirjatööd kahe veeruna – vaatevälja põhiosa hõlmab tekst ja paremal ülanurgas on lingid kirjatöö olulisemate osade juurde. See on selle saidi kujunduse kõige tähtsam iseloomujoon. Peab aga mainima, et:
Need asjaolud on toimetajale teada, aga parandust selles osas oodata ei ole, sest üsna tõenäoliselt asenduvad mainitud puudustega tooted peagi parematega. Senine edasiminek on igatahes paljutõotav olnud.
Tekstibrauserid ja muud mitte- ja poolgraafilised vahendid töötavad oma iseärasustega, mis on nende kasutajatele tavaliselt hästi teada. Siinsetele kirjatöödele sattumine ei tohiks neile tehnilises mõttes midagi uut pakkuda. Vastasel juhul peaks tunnistama, et saidi teostuses on midagi viltu läinud.
Linke on kahesuguseid – tekstisisesed ja peidetud.
Tekstisisesed lingid on alati seotud selle kirjutisega, millel parasjagu viibitakse. Nad peaksid sobima kõigile brauserikasutajatele, kellele meeldib klikkida.
Peidetud linke on kahesuguseid. Tavalisemad viitavad saidi kesksematele lehtedele, kust on lihtsam igas mõeldavas suunas edasi pääseda. Haruldasemad peidetud lingid viitavad suuremate, mitmel lehel avaldatud kirjatööde eri osadele.
Peidetud linke näitavad enamasti tekstibrauserid. Graafilisi brausereid tuleb peidetud linkide näitamiseks eraldi seadistada ja iga brauseriga polegi see võimalik.
Saidi sisukord läheb ainult selliste brauserite piidale, mis piitsisukorra tehnikat tunnistavad – praegu Opera ja Firefox. Brauseri piidast (inglise keeles panel) on saidile kõige mugavam väga-väga sagedastel külastajatel minna (loodetavasti selliseid inimesi leidub). Piida sisukorrast on alati näha – kiiremini ja mugavamini kui saidi päevikust –, kas mõni kirjatöö on juurde tulnud.
Teine oluline iseloomujoon kirjatööde koha kujunduses on see, et printimisel näitab lehekülg teistsugust küljendust kui graafilises brauseris. Niinimetatud printerisõbraliku, eraldiseisva lehe asemel võtab olemasolev nähtav lehekülg printimisel teistsuguse ilme. Erinevates brauserites töötab printimiseks kohandamine aga üsna erinevalt. Mõne arvutiga on raske ilusat printimistulemust saavutada. Et näha, kuidas lehekülg printimisel paistab, tuleb printimise eelvaate toimingut kasutada.
Niinimetatud printerisõbralikke lehekülgi siin saidil pole. Vastasel juhul peaks iga teksti siia serverisse kaks korda laadima ja saidi maht oleks kahekordne.
avaldatud 20/9/4