Paar sõna alamsaksi (alamsaksa) keelest

Alamsaksi keel on Saksamaa põhja- ja Hollandi idaosas vähemuskeelena kasutusel. Teise maailmasõja lõpuni hõlmas see ala veel ka Ida-Pommerit ja Ida-Preisimaad. Need alad on praegu Poola ja Venemaa valduses.

Alamsaksi keel on otsene vanasaksi keele järglane, mis suuresti vanainglise keelega sarnanes. Vanasaksi keel on Põhjamere-äärne läänegermaani keel, mis on tihedas suguluses inglise, soti-inglise, friisi, hollandi ja afrikaani keelega. (Keeleteadlased kipuvad neid kõiki germaani keelte alamsaksa haruks pidama.) Alamsaksi keel on suhteliselt lähedases suguluses saksa, jidishi ja teiste ülem-, kesk- ja alamsaksa keelevormidega, mida liigitatakse samuti läänegermaani haru hulka, aga mida võiks hoopis germaani keelte lõunaharuna vaadelda. Tegelikult ei saa enamus ülem-, kesk- ja alamsaksa keelevormide kõnelejatest alamsaksi keelest aru, kui nad sellega tihedalt kokku puutunud pole. Alamsaksi ja pärissaksa keelevormide vahel on märkimisväärseid häälikulisi, sõnamuutmis-, sõnavara- ja sõnatähenduserinevusi, isegi kui vaadelda neid alamsaksi vorme, mida saksa keel kõige rohkem mõjustanud on. Hollandis on alamsaksi ja hollandi keele vahel palju vähem erinevust, aga ikkagi sedavõrd, et neil kahel tehakse üleüldiselt selget vahet.

Arvatakse, et Saksamaal on umbes 10 miljonit alamsaksi keele kõnelejat (küllap koos nendega, kelle keeleoskus on valdavalt passiivne või kes saksa-alamsaksi segakeelt räägivad) ja Hollandis üks kuni kaks miljonit kõnelejat.

Peale esialgse kodumaa leidub Ida-Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias, Ameerikates ja mujalgi üsna suuri alamsaksi kõnelejate kogukondi, mille juured on Põhja-Saksamaal ja Ida-Hollandis. Siia hulka on arvatud ka mennoniitide alamsaksi keel (Plautdietsch) ja teised keelevormid, mis on Euroopast kadunud.

Kõik Saksamaa alamsaksi keele kõnelejad oskavad vähemalt teise keelena ka saksa keelt. Seda seepärast, et ülemsaksa keelel on selles riigis täielik ülemvõim. Pealegi ei luba Saksamaa ametlik suund praegu ega ka tõenäoliselt lähemas tulevikus alamsaksi keelt saksa keele asemele hariduskeeleks. Ametliku õpetamiskeelena on alamsaksi keelt haruharva kasutatud. Pärast keskaega on ta üldiselt koolidest välja tõrjutud. Seda keelt õpetatakse ainult mõnedes Põhja-Saksa koolides ja tavaliselt ainult kõrvalise ja vähetähtsa koduloo õppeaine (Heimatkunde), täpsemalt kohaliku ajaloo ja kultuuri osana. Harva kui mõne niigi tuntud luuletuse või laulu õppimisest kaugemale minnakse. Loodetavasti aitab ametlik tunnustus sellele kaasa, et keel lasteaedades, koolides ja ülikoolides uuesti kasutusele võetakse. Hiljuti Ida-Friisimaal (Saksamaa) algatatud kakskeelsed (saksa-alamsaksi) lasteaiaprogrammid on edukaks osutunud. Peale selle pakutakse alamsaksi keelt mitmetes Põhja-Saksamaa õpetajate kutsekoolides kõrvalaineks ja seda saab mõnes Põhja-Saksamaa ja Ida-Hollandi ülikoolis erialaks valida.

Alamsaksi keel oli suhtluskeeleks Hansa kaubandusliidus, mis 13. sajandi alguses mitmete Põhja- ja Läänemere sadamalinnade kaitseliiduna alguse sai. Nendel aegadel oli alamsaksi keel vägev rahvusvaheline suhtlemiskeel, eriti kaubanduses Belgia ja Hollandi sadamalinnadest Põhja- ja Baltimaade, Poola, Venemaa ja Briti saarteni. Alamsaksi keel mõjutas märkimisväärselt Skandinaavia, läänemeresoome (eriti eesti) ja balti keeli. Liivimaal (mis hõlmab enam-vähem tänapäeva Eestit ja Lätit) oli ta kõrgkihi esmaseks ja linna keskklassi esmaseks või teiseks keeleks, mis asendus järk-järgult saksa ja rootsi keelega, kuni ta 18. sajandil täitsa ära unustati. Samuti oli alamsaksi keele kõnelejaid Hollandi ja Saksa meresõitjate ja maadevallutajate hulgas üle maailma. On vägagi tõenäoline, et afrikaani keele tekkimises ja varajases arengus on alamsaksi mõju olnud, kuigi teda sageli lihtsustatult hollandi keele haruks peetakse, hoolimata hulgalistest mõjutustest Euroopa, Aafrika ja Aasia keeltelt.

Hansaliidu allakäiguga kaotas alamsaksi keel 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses oma mõjukuse. Põhja-Saksamaal hakkas ülemsaksa keel lõuna poolt peale tulema ja võttis suurematest linnadest edasi levides kogu piirkonna keeleliselt ja kultuuriliselt üle. Praeguse Hollandi idaosas varjutas alamsaksi keele hollandi kirjakeel. Ometi on alamsaksi keel nii Hollandis kui ka Saksamaal allasurumise, rõhumise, mustamise, kõrvaletõrjumise ja ametliku möödavaatamise üle elanud. Aga kas hiljutine ametlik tunnustus alamsaksi keelele — piirkondliku keelena — Saksamaa, Hollandi ja Euroopa ühenduse tasemel aitab keelt väljasuremisest päästa, saab tulevikus öelda.

Keeleliste õiguste nõudmise muudab keerulisemaks asjaolu, et alamsaksi keelt ei peeta eraldiseisva rahvuse keeleks. Kõige levinum, kui mitte lausa valdav hoiak Euraasias on ju üks rahvus = üks keel, isegi üks maa = üks keel. Alamsaksi kõnelejad Saksamaal peavad ennast rahvuselt sakslasteks. Alamsaksi kõnelejad Hollandis aga ei pea ennast rahvuselt sakslasteks vaid hollandlasteks, kellel on alamsaksi, mitte hollandi juured. Saksamaal kõneldavat alamsaksi keelt nimetavad nad mõnikord alamsaksa keeleks (hollandi keeles Nederduits või Platduits), aga oma murdeid kokkuvõtvalt alamsaksi keeleks (hollandi keeles Nedersaksisch) ja enamuse meelest pole sellel mingit pistmist saksa keelega. Varasematel aegadel on alamsaksi keele aladel keelenimetuseks olnud muuhulgas saksysch, sassisch ('saksi'), nedersaksysch ja neddersassisch ('alamsaksi'). Alamsaksi (saksa keeles Niedersächsisch) nimetust kasutavad ka saksa keeleteadlased. Seepärast on soovitatav nimetada seda keelt üleüldises mõttes alamsaksiks kõigis maades, sest alamsaksa nimetus on sisult piiratum. Lihtsalt saksi või nüüdissaksi ei sobi, sest saksa keeles tähendab Sächsisch saksa keele murderühma, millel on saksi substraat ja mida kõneldakse Saksi liidumaal. Samuti ei võtaks Põhja-Saksamaa laiem avalikkus omaks kõikehõlmavat ja rahvusvaheliselt sobivamat nimetust Neddersassisch, sest päris viimase ajani on seda keelt saksa keele osaks peetud ja enamus sakslasi ei tea ikka veel, et seda keelt ka väljaspool Saksamaad kõneldakse.

Saksamaal nimetatakse alamsaksit — niiöelda Madalmaade saksit, mida ei tohi segi ajada Saksamaa Alamsaksi liidumaaga (Niedersachsen) — tavaliselt alamsaksa (Niederdeutsch ehk Plattdeutsch) keeleks. See nimi sobib hästi, nagu mõistagi sooviti, selleks, et alamsaksile eraldi keele seisundit keelata, sest sellest nimest jääb mulje, nagu oleks tegu saksa keele murderühmaga, mille kasuks rääkis seegi, et selle kõnelejad Saksamaal ennast rahvuselt sakslasteks peavad. Minevikus kippus seda hoiakut toetama ka keeleteadlaste seltskonna tähtsam osa. Tavaline häälikumuutusele rõhuv argument on olnud, et alamsaksi ja saksa keele vahel pole järsku üleminekut. Loomulikult oleks lausa imelik kahe lähedase sugulaskeele vahel selget piiri oodata, kui puudub riigipiir ja omavaheline läbikäimine on sajandeid tihe olnud.

Mõned saksa keeleteadlased ja nende pooldajad on tunnistanud, et alamsaksi ja saksa olid kunagi eri keeled, aga et hiljem on alamsaksi keel keele seisuse kaotanud. Seegi on olnud käepärane põhjendus, et avalikke vahendeid keele alalhoidmiseks mitte eraldada. Peamiseks aluseks on olnud Euroopas tavapärane arusaam, et keel saab olla keel ainult siis, kui tal on piisavalt võimu, kui ta on kultuurkeel, millel on normitud ja üleüldises kasutuses olev kirjakeel. See omakorda põhineb vanal euraasialikul eeldusel, et ainult kirjutatud keel väärib piisavat tähelepanu kui keel selles mõttes, et see on kultuuri määratlev koostisosa. Alamsaksi on olnud sajandeid kirjakeel, aga ta ei arenenenud normitud kirja- ega kõnekeeleks, viimasel ajal osalt ametliku hoolimatu suhtumise, kui mitte lausa vastuseisu tõttu.

Isegi nüüd kui alamsaksi keelt on Hollandis ja Saksamaal ametlikult tunnustatud, pole eriti üritatud kahte kõnelejate kogukonda üle riigipiiri uuesti kokku viia. Saksa poolel torkab silma tohutu vassimine, kolklus ja üldine luul, et alamsaksi keel lõpeb idapiiriga järsult ära ja et mida iganes Hollandis kõneldakse, on mingi muu keel. Ühinemiskatseid kas eiratakse või tõrjutakse, tuues vabanduseks võõrdumist vastavalt saksa ja hollandi mõjul, hollandi või saksa keelel põhineva kirjaviisi tõttu ja teatud ajaloolisi põhjusi. Hollandis alamsaksi keele kõnelejad üldiselt teavad, et nende murded moodustavad idapoolsematega ühtlase järgnevuse ja viimastel aastatel on Hollandi alamsaksi kirjanikud hakanud Põhja-Saksa kirjandusvõistlustest osa võtma.

Alamsaksi keelt pole normitud, samuti puudub keelel veel ühtne kirjakeel (kuigi kirjaviisi ühtlustamise liikumisi on). Sellest hoolimata on igast ajastust tohutu hulk alamsaksi kirjandust olemas. Tänapäeval kalduvad alamsaksi kirjanikud oma teoseid kodumurdes kirjutama, kasutades kirjaviisi nii nagu meeldib. Saksamaal kasutatakse alati saksa keelel põhinevat kirjaviisi, muutes reegleid oma suva järgi. Tänapäeval on teosed enamasti piiratud ainestikuga ja eesmärgiks on rahvalikku meelelahutust pakkuda. Keele mainet see ei paranda. Asjatult peetakse alamsaksit vähese hariduse märgiks. Paljud sakslased ja hollandlased peavad seda maamatside keeleks. Saksamaal ja Hollandis avaldatakse alamsaksi teoseid ikka ühteviisi, enamasti lühijutte ja luulet, peaaegu mitte kunagi midagi tehnilist ja haruharva midagi tõsist. Siiski on olemas hulganisti kõrgel kirjanduslikul tasemel alamsaksi väärtteoseid, seal hulgas mitterahvalikku proosat ja luulet. Kirjanduskogumikud on eriti soositud. Enamus saksa väljaandjaid, kes alamsaksi materjali trükis ja veebis avaldavad, kasutavad näiteks sissejuhatustes ja märkustes ikkagi peamiselt saksa, mitte alamsaksi keelt. See näitab, et paljude, isegi enamuse huvitatud ja heasoovlike inimeste meeles on kinnistunud arusaam, et alamsaksi keel sõltub saksa või hollandi keelest ja allub neile.