Esimese Eesti entsüklopeedia kirjandusosa toimetasid mag. A. Anni, eradots. A. Oras ja kirjanik Fr. Tuglas. Selles entsüklopeedias on eraldatud kirjandus ja kunst riigist omaette märksõnadeks, mille vastu hilisemates entsüklopeediates on kirjandus ja kunst riigi märksõna all omaette lõikudena (alapealkirjadena). Selline lahendus nagu vanas Eesti entsüklopeedias on, ei lihtsusta otsitava teema leidmist, kuid tekitab tunde, et kirjandus oli koostajatele sedavõrd oluline, et ei saanud kuuluda ühisesse peatükki riigi majanduse, riigikorra, hariduse ja ajalooga. Siiski ei pruugi sel asjaolul mingit sügavamat tähendust olla, sest võis tuleneda toonasest tavast -- samasugune jaotus riigi ja kirjanduse osas esineb ka näiteks Meyers Konversationslexikonis, mille veidi varem ilmunud köited olid esimese Eesti entsüklopeedia koostajatele kindlasti eeskujuks.
Üldartikli stiil esimeses Eesti entsüklopeedias rajab aluse traditsioonile, millest hiljem enam kõrvale ei kalduta: napisõnaline, väga nimekeskne loetelu, kus peale sünni- ja surma-aastate on leida lühikesi vihjeid kirjaniku viljeldud stiilile ja zhanridele. Mitmetel kirjanikel on veel õnn üldartiklile lisaks olla esindatud eraldi artiklites omaette. Kuid käsitluses ilmneb ka teine plaan, millele on tähelepanu pööratud: ajastud ja ideelised suunad. See plaan avaldub kõige selgemini sellistes kohtades, kus pärast mingi kirjandusvoolu mainimist tuuakse järjest mitmeid nimesid. Saadud tekst on omast seisukohast väga informatiivne, kuid lugeja jaoks halvasti haaratav, kui artiklit järjest lugeda.
Esimese Eesti entsüklopeedia lk. 555 alustatakse ungari kirjanduse artiklit nii:
Vanimaks ungari kirjanduse mälestusmärgiks on nn. Surnu kõne („Halotti beszéd”).
See ja küllap ka mõned muud üksikasjad on pärit otse Meyers Konversationslexikonist, aga võib-olla on osa andmetest mujalt hangitud.
ENE kaheksas köide ilmus 1976. Selles väljaandes ilmunud ungari kirjanduse käsitlus on paigutatud artiklisse, mille nimetus on Ungari. Kirjandus on seal üks alapealkirjadest kõrvuti riigikorra, looduse, rahvastiku, hariduse, ajakirjanduse, ajaloo ja muu sellisega. Käsitluse laad ei ole esimese Eesti entsüklopeediaga võrreldes muutunud, kuid kohati on muudetud hinnanguid. Näiteks ei räägita sellest, et S. Kisfaludy oli F. Kazinczy vastane. Mõnda tegijat rõhutatakse rohkem kui enne, mõnda vähem. Nimede valik erineb väga vähe. Juurde on tulnud nimesid ennekõike nendest aastakümnetest, mis esimese Eesti entsüklopeedia ilmumisele järgnevad ja mida too seetõttu käsitleda ei saanud. Selle ajastuga seoses torkab silma poliitika, ennekõike kommunistliku partei ideoloogia tihedam sidumine kirjandusega. Kuid ENE ilmumise ajal kirjandus tõenäoliselt sõltuski poliitikast rohkem kui nüüd. Samasugune käsitluslaad esineb Malaja Sovetskaja Entsiklopedijas, mida mul oli võimalus ENE-ga võrrelda. Need kaks on omavahel vist umbes samas seoses nagu Meyers Konversationslexikon ja esimene Eesti entsüklopeedia omavahel.
Üpris häbiväärne minu arvates, et uusima Eesti entsüklopeedia käsitluslaad, andmed ja hinnangud on suures osas eelmise entsüklopeedia ümbertrükk. Kuid kiidetav on eelmisele entsüklopeedia trükile järgnevate aastakümnete põhjalik käsitlus. Isegi üsna viimaste aastate kohta enne viimase entsüklopeedia ilmumist on püütud üldisemaid suundumusi näidata, mis minu arvates on peaaegu õnnestunud.
Nendest tabelitest on kasu eelkõige erinevatel aegadel esil olnud hinnangute, aga ka õigekirja üksikasjade (kirjaviis peaaegu märk märgilt üle võetud!) võrdlemisel. Esituse laadist tulenenud ümbersõnastused pole mainimisväärsed.
| sajand | 1937 | 1976 | 1998 |
|---|---|---|---|
| umbes 1200 | nn. Surnu kõne, „Halotti beszéd” | "Hauakõne" | hauakõne |
| umbes 1300 | nn. Muinasungari Maarja nutulaul | "Muinasungari Maarja-itk" | "Muinasungari Maarja-itk" |
| XIV ja XV | XV sajandi keskpaiku algas kloostrikirjanduse tõusuaeg. Ilmlikku, ladinakeelset kirjandust esindasid peamiselt kroonikad, aga ka humanistliku luule tooted | tõlgiti peamiselt kiriklikku kirjandust. Kuningas Mátyás I õukonnas õitses ladinakeelne humanistlik luule | tõlgiti peamiselt kiriklikku kirjandust. Kuningas Mátyás I õukonnas õitses ladinakeelne humanistlik luule |
| XVI ja XVII | Ilmlikku kirjandust esindab ainult mõni ajalooline luuletoode--S. Tinódi, B. Balassa, P. Pázmány, M. Zrínyi, I. Gyöngyösi | 1590 tõlgiti piibel--S. Tinódi, B. Balassi , P. Pázmány, M. Zrínyi, I. Gyöngyösi | 1590 tõlgiti piibel--S. Tinódi, B. Balassi , P. Pázmány, M. Zrínyi, I. Gyöngyösi, J. Csere |
| XVIII | vähehaaval tõusis juhtivamale kohale ilukirjandus. Sajandi teisel poolel võib sedastada kahte eri suunda: traditsionaalne --K. Mikes, F. Faludi, B. Virág, A. Dugonics ja välismaine--G. Bessenyei, J. Bacsányi, F. Verseghy, J. Kármán | XVII lõpust ja XVIII sajandi algusest pärinevad vabadusvõitlejate loodud nn. kurutsilaulud. Ajastu revolutsioonilisi aateid kuulutasid J. Batsányi, M. Fazekas, J. Kármán, F. Verseghy, F. Kazinczy. Rööbiti valgustusliku suunaga kujunes klassitsistlik koolkond--B. Virág, D. Berzsenyi, S. Kisfaludy | XVII lõpust ja XVIII sajandi algusest pärinevad vabadusvõitlejate loodud nn. kurutsilaulud. Ajastu revolutsioonilisi aateid kuulutasid J. Batsányi, M. Fazekas, J. Kármán, F. Verseghy, F. Kazinczy. |
| XIX | sajandi neljandal aastakümnel tõusis esikohale kirjanikkude-poliitikute generatsioon. Noor-Ungari. Nn. kirjanduslik Deák'i partei. Järgnenud Euroopa-orientatsiooni ajastu kirjanikud võib jagada konservatiivse seltskonna kirjanikeks -- „Napkelet”, K. Mikszáth, G. Gárdonyi, F. Herczeg, C. Tormay ja uuendajaiks -- J. Vajda, G. Reviczky, J. Kiss | 1820. a-te reformiliikumine kajastus kirjanduses rahvusliku romantismina -- K. Kisfaludy, F. Kölcsey, M. Vörösmarty, M. Jósika, A. Fáy 1840.-60. a-il oli kirjanduses kõrgaeg. Algas järkjärguline siirdumine realismi. Pärast 1848.-49. a. rev-i lämmatamist väljendas poliitilisi ja rahvuslikke ideid peamiselt kirjandus. | 1820. a-te reformiliikumine kajastus kirjanduses rahvusliku romantismina -- K. Kisfaludy, F. Kölcsey, M. Vörösmarty, M. Jósika, A. Fáy 1840.-60. a-il oli kirjanduses kõrgaeg. Algas järkjärguline siirdumine realismi. Pärast 1848.-49. a. rev-i lämmatamist väljendas poliitilisi ja rahvuslikke ideid peamiselt kirjandus. |
| XX, kuni 1937 | Uuendusmeelsete peamiseks häälekandjaks on kuukiri „Nyugat” (a-st 1908). Pärast maailmasõda otsitakse uut, võimsat arengut. | Ajakirja "Nyugat" ümber koondusid edumeelsed kirjanikud -- E. Ady, Zs. Móricz, Gy. Juhász, Á. Tóth, M. Füst, J. J. Tersánszky, L. Szabó. Sotsialistlikule kirjandusele rajasid teed B. Révész, L. Barta, Zs. Várnai. Alalhoidlikku kirjandust esindavad Zs. Harsányi, L. Zilahy. | Ungari kirjanike paremik koondus ajakirja "Nyugat" ümber. Pärast 133 päeva kestnud Ungari Nõukogude Vabariiki võib ungari kirjanduses täheldada kolme peavoolu: konservatiivne, alalhoidlik suund -- F. Herczeg, C. Tormay, R. Erdős, M. Surányi, J. Nyírő, J. P. Gulácsy, Z. Harsányi, J. Áprily, L. Mécs, L. Zilahy. "Puhast" kunsti viljelev "Nyugati" suund, "teine põlvkond" -- L- Szabó, S. Márai. Ja nn. rahvakirjanike liikumine -- L. Szabó, J. Erdélyi, L. Németh, P. Veres, Á. Tamási, J. Kodolányi. |
| kuni 1976 | Pärast II maailmasõda tõusis esile sotsialistlike vaadetega kirjanikkond. J. Darvas, Gy. Illyés, P. Szabó, Á. Tamási, P. Veres, K. Sándor, S. Rideg. Ajutiselt tõkestasid kirjanduse arengut isikukultuslikku laadi kirjanduspoliitilised vead ja 1956. aasta kontrrevolutsioon. Sellele järgnes kiire konsolideerumine. | Pärast II maailmasõda avanes Ungari nii läände kui ka itta. 1950. a-te keskel koondas opositsioonimeelset ungari haritlaskonda nn. Petőfi ring, seal peetud väitlused valmistasid pinda 1956. aasta sündmustele, millele järgnes emigratsioonilaine. J. Kádári režiimi kultuuripoliitika põhines nn. kolmel t-l: tiltás (keelamine), türés (talumine), támogatás (toetamine). | |
| pärast 1976 | mainitakse hulk nimesid, ideelised suunad peavad avalduma nende kaudu |
| nimi | 1937 | 1976 | 1998 |
|---|---|---|---|
| Ady, E. | dekadentsi lüürika suurmeister +eraldi artikkel |
edumeelne kirjanik, luuleuuendaja +eraldi artikkel |
ungari kirjanike paremikust, luule uuendaja +eraldi artikkel |
| Ambrus, Z. | esteetilise suuna meister +eraldi artikkel |
kujutas peamiselt linnaelu | kujutas peamiselt linnaelu |
| Ányos, P. | ei maini | lüürik, esindas aadlike opositsiooni | lüürik, esindas rahvusliku aadli opositsiooni Joseph II nivelleeriva absolutismi vastu |
| Arany, J. | suurim ungari eepik ja kompositisioonimeister +eraldi artikkel |
viljeles eepilist luulet +eraldi artikkel |
viljeles eepilist luulet +eraldi artikkel |
| Arany, L. | ei maini | tähelepandav poeet | tähelepandav poeet |
| Babits, M. | taotleb klassikalist selgust ja on meisterlik ühtviisi nii luule kui ka proosa alal +eraldi artikkel |
avaldas eripalgelist loomingut +eraldi artikkel |
luuletajate ja prosaistide hulgast +eraldi artikkel |
| Bacsányi, J. | arvustaja ja lüürik | luuletaja, kuulutas ajastu rev. vaateid (nimekuju Batsányi) | luuletaja, kuulutas ajastu rev. vaateid (nimekuju Batsányi) |
| Balassa, B. | esimene ehtne lüürik, laulud said levida ainult käsikirjas | renessansiaja suur lüürik (nimekuju Balassi) | renessansiaja suur lüürik (nimekuju Balassi) |
| Berzsenyi, D. | võitis „Ungari Horatiuse” nime | klassitsistliku kirjanduse, ühtlasi aadli viimaseid suuri luuletajaid | klassitsistliku kirjanduse, ühtlasi aadli viimaseid suuri luuletajaid, "Ungari Horatius" |
| Bessenyei, G. | valgustusajastu rahvuslik kirjanik | ungari kirjanduse uuendaja, filosoof, dramaturg, publitsist ja tõlkija; türanniavastane värssdraama "Ágisi tragöödia" tähistab valgustusaja algust | tema türanniavastased tragöödiad tähistavad valgustusajastu algust |
| Bródy, S. | ei maini | kujutas peamiselt linnaelu | kujutas peamiselt linnaelu |
| Csere, J. | ei maini | ei maini | koostas esimese ungari entsüklopeedia |
| Csokonai, V. M. | geniaalne luuletaja, taotles sünteesi vana ja uue vahel +eraldi artikkel |
valgustusaja suurimaid poeete +eraldi artikkel |
valgustusaja suurimaid poeete +eraldi artikkel |
| Eötvös, J. | kirjutas kunstiküpsi tendentsromaane +eraldi artikkel |
rajas uusaegse realistliku romaani +eraldi artikkel |
rajas uusaegse realistliku romaani +eraldi artikkel |
| Fazekas, M. | ei maini | koomiline eepos "Matyi Ludas" | koomiline eepos "Hanekarjus Matyi" |
| Fáy, A. | ei maini | proosas väärib mainimist | proosas väärib mainimist |
| Gárdonyi, G. | komplitseerituma iseloomuga (Mikszáthiga võrreldes),
silmapaistev nii romaani- kui ka draamakirjanikuna +eraldi artikkel |
küündis esile +eraldi artikkel |
populaarsuselt Jókai ja Mikszáthiga võrreldav +eraldi artikkel |
| Gyulai, P. | tema arvustuslik tegevus ületab väärtuselt ta luuleloomingu | ametliku, akadeemilise suuna juht, kirjandusteadlane ja luuletaja | ametliku, akadeemilise suuna juht, kirjandusteadlane ja luuletaja |
| Gyöngyösi, I. | jutustas värvirikkas keeles tõestisündinud lugusid värssides | viljeles idüllilist elukujutust | viljeles idüllilist elukujutust |
| Harsány, Zs. | ei maini | esindab 1919. a. rev-järgset alalhoidlikku kirjandust | rahvakirjanike konservatiivsest suunast |
| Herczeg, F. | jätkab Jókai-Mikszáth'i traditsiooni, nüüdisaja tunnustatuim jutustaja +eraldi artikkel |
küündis esile +eraldi artikkel |
konservatiivse suuna nimekaim kirjanik +eraldi artikkel |
| Jókai, M. | oma populaarsuselt Petőfi'ga võrreldav, ungari lopsakamaid jutustajaid, romaanikirjanik +eraldi artikkel |
viljakas romaanikirjanik +eraldi artikkel |
viljakas romaanikirjanik +eraldi artikkel |
| Jósika, M. | pani aluse ajaloolisele romaanile +eraldi artikkel |
proosas väärib mainimist | proosas väärib mainimist |
| Kaffka, M. | ei maini | küündis naiskirjanikest esile +eraldi artikkel |
esimene silmapaistev ungari naiskirjanik +eraldi artikkel |
| Karinthy, F. | ei maini | avaldas eripalgelist loomingut | erakordselt mitmekülgne |
| Kármán, J. | kriitik ja novellist | proosakirjanik | proosakirjanik |
| Kazinczy, F. | Ungari klassitsistide juht, kirjanik ja keeleuuendaja +eraldi artikkel |
poeet, tõlkija ning keeleuuendusliikumise juhte | poeet ja keeleuuendusliikumise juht |
| Katona, J. | lõi Ungari vahest parima draama „Bánk bán” +eraldi artikkel |
rajas Ungari rahvusdraama +eraldi artikkel |
rajas Ungari rahvusdraama +eraldi artikkel |
| Kemény, Zs. | üks silmapaistvamaid ungari romaanikirjanikke, kuigi vähe populaarne | psühholoogiline analüüs ilmestab tema pessimistlikku proosat | psühholoogiline analüüs ilmestab tema pessimistlikku proosat |
| Kisfaludy, K. | draamakirjanik; tuleb pidada päris-romantismi esimeseks meistriks +eraldi artikkel |
komöödiakirjanik, rahvusliku romantismi algatajaid | tõusis komöödiakirjanikuna esile |
| Kisfaludy, S. | Kazinczy' vastane, aristokraatlikkude ringkondade lüürik ja ballaadimeister +eraldi artikkel |
hinnati tema armastusluulet | romantikale tasandas teed tema luule |
| Kiss, J. | kunstiline novaator | tähelepandav poeet | tähelepandav poeet |
| Komjáthy, J. | ei maini | tähelepandav poeet | tähelepandav poeet |
| Kosztolány, D. | mitmekülgne anne | avaldas eripalgelist loomingut +eraldi artikkel |
luuletajate ja prosaistide hulgast +eraldi artikkel |
| Krúdy, Gy. | ei maini | avaldas eripalgelist loomingut | viljeles omalaadset nostalgilist realismi +eraldi artikkel |
| Kölcsey, F. | tõlgendas mõjukalt romantilist rahvustunnet, Ungari hümni autor +eraldi artikkel |
Ungari hümni autor, kirjanduskriitika rajaja, tähelepandav on tema luule | Ungari hümni autor, kirjanduskriitika rajaja, tähelepandav on tema luule |
| Madách, I. | tema „Inimese tragöödia” on parim ungari draama „Bánk bán'i” kõrval +eraldi artikkel |
kajastas revolutsioonijärgset kriisimeeleolu +eraldi artikkel |
kajastas revolutsioonijärgset kriisimeeleolu +eraldi artikkel |
| Mikes, K | memuaarteos „Kirjad Türgist” | ei maini | ei maini |
| Mikszáth, K. | mainitav novellimeister | kujunes kriitiliseks realistiks +eraldi artikkel |
kujunes kriitilise realismi meistriks +eraldi artikkel |
| Molnár, F. | eriti populaarne oma arvukate näidendite kaudu +eraldi artikkel |
populaarne kirjanik +eraldi artikkel |
sai näidenditega populaarseks, "Pál-tänava poiste" autor +eraldi artikkel |
| Móricz, Zs. | esineb haruldaselt hea jutustajana, produktiivne naturalist +eraldi artikkel |
edumeelne kirjanik, kriitiline realist +eraldi artikkel |
suurimaid proosakirjanikke +eraldi artikkel |
| Németh, L. | ei maini | rahvakirjanike peamisi ideolooge +eraldi artikkel |
rahvakirjanike peamisi ideolooge, sattus 1948 põlu alla +eraldi artikkel |
| Pannonius, J. | humanistliku luule meister | Kun. Mátyás I õukonnas õitses ladinakeelne humanistlik luule | Kun. Mátyás I õukonnas õitses ladinakeelne humanistlik luule |
| Pázmány, P. | viis võidule katoliku vastureformatsiooni +eraldi artikkel |
tema proosa algatas ungari barokk-kirjanduse | tema proosa algatas ungari barokk-kirjanduse |
| Petőfi, S. | realistlikuma kallakuga Noor-Ungari luuletajaist saavutas oma erakordse kuulsuse peaaegu debütandina +eraldi artikkel |
erakordse tunnustuse võitis tema vabadus- ja armastusluule +eraldi artikkel |
erakordse tunnustuse võitis tema vabadus- ja armastusluule +eraldi artikkel |
| Reviczky, G. | kunstiline novaator | tähelepandav poeet | tähelepandav poeet |
| Szigligeti, E. | viljakaim ungari draamakirjanik ja rahvatükkide autor | ei maini | ei maini |
| Zilany, L. | ei maini | esindab 1919. a. rev-järgset alalhoidlikku kirjandust | rahvakirjanike konservatiivse suuna nooremast põlvkonnast |
| Zrínyi, M. | XVII sajandil paistis ilmliku luule alal silma +eraldi artikkel |
kirjutas heroilist luulet | kirjutas heroilist luulet |
| Tersánszky, J. J. | ei maini | edumeelne kirjanik | eripalgeline realist |
| Tinódi, S. | ajalooline luuletoode „Cronica” | tema eepilised laulud esindavad reformatsiooniaja ilmalikku kirjandust | tema eepilised laulud esindavad reformatsiooniaja ilmalikku kirjandust |
| Tompa, M. | väiksem lüüriline anne (Petőfiga võrreldes) | viljeles eepilist luulet | viljeles eepilist luulet |
| Tormay, C. | Herczeg'i järglane | ei maini | kuulub konservatiivsesse suunda |
| Tömerkény, I. | ei maini | ei maini | seisab realistina Gárdonyi lähedal |
| Vajda, J. | kunstiline novaator | tõusis eriti esile ühiskonnakriitilise mõtte elavnedes | tõusis eriti esile ühiskonnakriitilise mõtte elavnedes |
| Verseghi, F | luuletaja ja keelemees | proosakirjanik | luuletaja, esimene "Marseljeesi" tõlge ungari keelde |
| Vörösmarty, M. | romantismi suurim lüürik, alustas eepikuna ja siirdus siis draama alale, et lõpetada lüürika suurmeistrina +eraldi artikkel |
ajastu luule suurkuju +eraldi artikkel |
ajastu luule suurkuju +eraldi artikkel |
© Erkki Sinijärv 2001-2004