Lõpuks ometi on ilmunud tähtsamaid kommunismi varjatud ajalugu käsitlevaid raamatuid "Skorpioni märgi all" (nõukogude võimu tõus ja langus) ka eesti keeles. Viimaste aastakümnete vältel pole Eestis müügile tulnud ühtki nii olulist teost, mis kirjeldab meile viimase paarisaja aasta osas tehtud ajaloovõltsingute põhjusi ning selgitab meie praeguse olukorra varjatud tausta. Raamat sisaldab ka lugejale ilmselt vägagi ootamatuid salaandmeid Eesti kohta seoses kommunistliku okupatsiooni kehtestamisega.
  Selle tähelepanuväärse raamatu tagakaanel on järgmised read: "Pärast nõukogude korra langust 24. augustil 1991 on ametlikud arhiivid hakanud jahmunud vene ajaloolastele paljastama oma saladusi. Pidevalt tuleb esile vapustavaid andmeid, millest Lääne-Euroopasse on jõudnud kõigest näputäis. Eelkõige puudub sündmuste käigust terviklik pilt. Just seda ongi Jüri Lina üritanud oma raamatus esitada.
  Autor püüab vastata järgmistele küsimustele: kuidas tekkis ja arenes kommunistlik idee? Miks finantseerisid "vene revolutsionääre" märtsis ja novembris 1917 mõjuvõimsad rahvusvahelised rahandusringkonnad? Mida taotleti sellele järgnenud ühiskonna purustamisega ja kuidas see oli kasulik seda mahitanud jõududele?
  Raamatu algallikaina on kasutatud rohkesti vene materjali, mis on nüüd uurijaile kättesaadav ja mida pole varem Läänes avaldatud."
  Rootsikeelset originaali retsenseerinud Lars Adelskogh nentis järgmist: ""Skorpioni märgi all" kuulub nende haruldaste raamatute hulka, mis jätavad igale lugejale sügava ja püsiva mulje." Raamat paljastab põhjalikult ka vabamüürlaste väga olulist osa kommunistliku vägivallavalitsuse kehtestamisel. Materjali kogumine kestis kümmekond aastat, kirjutamine võttis ligi aasta.
  Müüakse Eesti raamatukauplustes.

 

”Skorpioni märgi all” on erakordne raamat. Juba alapealkiri tõotas vägagi palju. Aga ma ei pettunud. Autoril on õnnestunud suhteliselt väikeses ulatuses esitada nii detailidekaskaadi (isikunimede register hõlmab rohkem kui 1200 nime) kui ka vajalikku ülevaatlikkust, mis üheskoos muudavad kirjelduse vägagi elavaks.

Lina alustab paaris esimeses peatükis kommunistliku ideestiku ajaloo valgustamist XVIII sajandi illuminaatidest kuni Moses Hessi ja tolle jüngrite Marxi ja Engelsini. Peatükid Leninist ja Trotskist tutvustavad seejärel hulga vähetuntud fakte. Kui paljud näiteks teavad, et mõlemad olid kõrgvabamüürlased? Seejärel kontsentreerub kirjeldus sündmustele kuni võimu ülevõtmiseni novembris 1917 (nn. vene revolutsioon). Üldtuntud andmete kõrval Saksa valitsuse abi kohta tutvustab Lina üksikasjaliselt seda toetust, mis bolševike juhid said saksa, briti ja ameerika pankadelt. Ta paljastab ka neid sugulussidemeid ja muid isikliklikke suhteid, mis võimaldasid mõjuvõimsail finantsrühmitustel opereerida Esimeses maailmasõjas sõdivate osapoolte vahel rindejoonest hoolimata.

Lina on tubli pedagoog, näidades, kuidas leppimatu vaenulikkus, mis avaldus finants- ja revolutsioonihuvide vahel, oli vaid näiline. Masse tüssati mõttekäiguga: ”Revolutsioon kui äriidee.”

Pärast 1917. aasta sündmuste kirjeldamist pühendatakse ruumi nõukogude võimu anonüümsele terrorile, mis suunati omaenda elanikkonna vastu. Hoolimata Lina detailsetest andmetest jääb see siiski mõistetamatuks. Me kõik teame ju, kui raske on mõista nelja noore mõrvamist restorani järjekorras. Kuidas on siis võimalik aduda neid andmeid, mis puudutavad Euroopa riigis kümnete miljonite inimeste mõrvamist ja organiseeritud näljahäda (Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias 1932-33), mis pealegi on maha vaikitud.

Nõukogude võimu langus 24. augustil 1991 tegi esmakordselt võimalikuks avaldada senini salajast materjali selle rohkem kui 70 aastat kestnud võimu ja võimurite kohta. Lina raamatu tugevuseks on, et see pakub meile põhjaliku referaadi vene ajaloolaste publikatsioonidest, mis on aga meile Läände jõudnud vaid niredena.

Lina on eestlane, kes elab Rootsis alates 1979. aastast, mil ta sunniti Nõukogude Eestist pagulusse pärast korduvaid konflikte poliitilise politsei KGB-ga. Oma raamatu viimase peatüki pühendabki ta oma sünnimaa saatusele nõukogude võimu tingimustes. Siin kasutab Lina oma uuringute tulemusi, kui ta Eestis kogus materjali KGB arhiivis, mis nüüd on uurijaile avatud. Seepärast on ta võinud tutvustada üksikuid inimsaatusi, mis ei uppunud suurte terrorilainete anonüümsusesse. Seda peatükki on vapustav lugeda. Kas oligi midagi muud oodata?

Ma arvan, et Jüri Lina teos ”Skorpioni märgi all” on üks neid haruldasi raamatuid, mis jätavad püsiva mulje igale lugejale.

LARS ADELSKOGH
Ajakirjast ”Nexus” – nr. 1, 1999

Lars Adelskogh on ajakirja ”Nexus” peatoimetaja.

Käesolev arvustus ilmus Rootsi ajakirjas ”Nexus” seoses publitsist Jüri Lina ajaloolise rootsikeelse teose ”Skorpioni märgi all, Nõukogude võimu tõus ja langus” kordustrüki ilmumisega Stockholmis veebruari algul.

Teos on uuesti ilmunud ka eesti keeles ning on avaldatud ühtlasi inglise keeles. ”Skorpioni märgi all” on erinevates keeltes seni osutunud Jüri Lina kõige edukamalt müüdud raamatuks. Ingliskeelsena on see jõudnud kõige erinevamatesse riikidesse. Arvustuse tõlget ei suvatsenud Eesti ajakirjandus avaldada, kuigi eesti autoríte teoseid arvustatakse välismaises ajakirjanduses väga harva.

Ühes hiljutises sisukas TV-saates Lenini ja kommunistliku diktatuuri kohta vaatajad ilmselt ei mõistnud, et rahvusvaheline rahanduslik ja vabamüürlaste maffia toetas seda massimõrvarit ja tema sama õelaid kaasroimareid. Sellest on kirjutanud Nõukogude küsimuse ekspert Jüri Lina oma oluliselt täiendatud raamatu ”Skorpioni märgi all” uustrükis.

Bolševistlik võimu, mille tohutus ulatuses sooritatud ebainimlikke julmusi autor oma põhjaliku täpsusega dokumenteerib, toetudes sealhulgas vene dokumentidele, rahastajaks oli algusest lõpuni selle väidetav ”vaenlane”, lääne suurkapital, olles üheks osaks alates XVIII sajandi 70. aastatest hoolikalt väljatöötatud plaanis maailmasse totalitaarse diktatuuri rajamisel. Seda taotlust viiakse muu hulgas ellu meediumide ja valuutade kontrollimise kaudu, börsi krahhide, sõdade ja revolutsioonide esilekutsumisega ning hoolimatu maksumaksjate kurnamisega intresside abil. Pahaaimamatu avalikkus ei ole neist asjust midagi teada saanud meediumeis valitseva varjatud tsensuuri tõttu. Ning see polegi nii imelik. Kui paljud teavad, et rahvusvaheline rahanduseliit kontrollib juba 80 protsenti maailma kapitalist või et tööstusriikide laenud ulatuvad totaalselt astronoomilise saja tuhande miljardi Rootsi kroonini? Kui maksumaksjate säärast riisumist laenu- ja intressiorjanduse abil lubatakse jätkata, saavad erakordselt priviligeeritud tegelased varsti kogu maailmas võimu ja kõik rikkused enda kätte, nagu nad on planeerinud! Autori meelest oleks intressivaba majandus heaks alternatiiviks. Aga sellest ilmselt ei piisaks. Oleks tarvis õiglast jaotuspoliitikat, seadusandlust sissetulekute ja varanduste mõistlikuks piiramiseks... Lisaks on vaja sõnavabaduse garantiid, seega tõelist demokraatiat. See tähendaks omalt poolt eeldatavat väljaastumist Euroopa Liidust, mida kontrollib suurkapital ja mille sarnasust totalitaarse Nõukogude Liiduga raamatu autor esile tõstis. Tema raamatut peaksid tähelepanelikult lugema kõik need, kes loodavad pärast aastatuhandevahetust paremale tulevikule!

Sune Hjort
”Piteå-Tidningen” 17. märtsil 1999

 

Kui vaatleme lähemalt 1848. aasta märtsi "revolutsioone", siis näeme kõige selle taga läbimõeldud plaani.
5. märtsil tuli Heidelbergis kokku nn eelparlament, mida juhtis kohaliku vabamüürlaslooþi suurmeister. Tollesse looþi kuulusid peamiselt juudid. Nood olid osalenud ka illuminaatide kongressil Strasbourgis. 11. märtsil rajasid illuminaadid Prahas Püha V?clavi nõukogu.
Vägivallaaktsioonid said alguse 13. märtsil ülestõusuga Austria pealinnas Viinis. Sündmust mahitas kaks juudi arsti ja vabamüürlast - Adolf Fischhof ja Joseph Goldmark. 14. märtsil järgnes Rooma "revolutsioon", mida suunas Giuseppe Mazzini, kes kuulutas kirikuriigi vabariigiks. See purustati, hoolimata Garibaldi punasärklaste (karbonaaride) visast vastupanust.
Ungari Pestis oli mäss aegsasti planeeritud 15. märtsile. Ettevalmistusi juhtis juut Mahmud Pascha (Freund). Neis oli osalenud ka massoon Lajos Kossuth, kes üritas provintsiski kihutustööd teha. Mässuga kavatseti ühtlasi tähistada Gaius Julius Caesari tapmist aastal 44 enne Kristust; selle mõrva eest ülistab Grand Orient ikka veel Brutust. Samale päevale olid planeeritud mässud ka Napolis ja Pariisis.
Lausa eriline päev oli 18. märts, mil rahvast ässitati ülestõusudele Milanos ja Stockholmis ning tehti revolutsiooni Berliinis.
Juhtide hulgas nähti vaid juudi massoone. Milanos oli peaorganisaator Giuseppe Mazzini, kes hiljem õhutas segadust ja ülestõuse ka teistes Lombardia linnades, ning Berliinis Johann Jacoby. Väljaastumised sel laupäeval Milanos, Berliinis ja Stockholmis olid määratud koguni samale kellaajale. 18. märts on massoonide tähtpäev. 1314. aastal oli sel päeval Pariisis tuleriidal põletatud Templiordu suurmeister Jacques de Molay. Nende mässudega taheti kätte maksta nii tema hukkamise eest kui ka ordu hävitamise eest kaks aastat varem Philippe Ilusa (1268-1314) käsul. Kättemaksuna oli kavandatud samuti Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV (1795-1861) mõrv Berliinis, misjärel illuminaat Mihhail Bakuninist pidi saama Preisimaa diktaator. Aga kavatsus kukkus läbi, sest keegi truu alam hoiatas kuningat. Siiski pidi kuningas kapituleeruma ning tegema vabamüürlastele suuri järeleandmisi.
Kättemaksuakte jätkati täpselt 23 aastat hiljem - 18. märtsil 1871, mil kuulutati välja Pariisi Kommuun. Nõukogude Venemaal tähistati 18. märtsi Punaabi päevana.
Kappavast hobusest kiiremini jõudsid verised rahutused ka Stockholmi. Bunny Ragnerstam ilmutab raamatus "Töölisliikumine" (Stockholm, 1986), et rahutuste ajal tapeti 18 inimest. Ässitas 1847. aasta sügisel moodustatud Stockholmi Kommunistlik Selts. See organisatsioon oli ühenduses Euroopa Kommunistliku Liiduga. Aktsiooni mahitas juudi kirjutaja Christoffer Kahnberg, kes koostas kõik üleskutsed, mis linnas üles kleebiti. Need õhutasid: "Hävitage aadel ja andke kodanlastele ja töölistele nende õigused!" "Revolutsioonitund on tulnud!" "Maha valitsus!" (Sellal istus Rootsi troonil liberaalne kuningas Oskar I.) "Elagu vabadus, võrdsus, vendlus!" "Elagu rahvas! Elagu vabariik!"
17. märtsil organiseeriti Venezias ülestõus austerlaste vastu. Samal päeval vabastasid "revolutsionäärid" vanglast juudi vabamüürlase ja Mazzini agendi Daniele Manini (1804-1857), kes 18. märtsil haaras jämeda otsa enda kätte. Kui austerlased olid 22. märtsil võidetud, kuulutas Manin välja iseseisva Venezia Vabariigi, mille vabamüürlastest koosnevas juhtkonnas tegutses peale tema veel kaks agarat juudi "revolutsionääri": Leon Pincherle ja Isaac Pesaro Maurogonato. Et kõik mainitud isikud olid tõesti juudid, kinnitab Encyclopaedia Judaica. Mazzini programm nägi ette Austria-Ungari riigi kadumise. Maailmarevolutsioon pidi seepärast algama Itaalias. Kõige olulisem eesmärk oli moodustada Euroopa Ühendriigid. Advokaat Daniele Maninist, kes kuulus tuntud juudi Medina-suguvõssa, sai 13. augustil 1848 vabariigi "president", kes panigi maksma diktatuuri. Austerlased purustasid selle "vabariigi" 1849. aasta 22. augustil. Manin pages koos teiste illuminaadi vandenõulastega Pariisi, kuhu ta pidi jääma elu lõpuni. Ka Jüdisches Lexikon (Berliin, 1929, III köide, lk. 1363) märgib, et Manin oli juut.
Müncheni märtsirevolutsiooni aegu sundisid vabamüürlased ka Baieri kuninga Ludwig I troonist loobuma. Pärast taanlaste sissetungi Schleswigi algas seal 21. märtsil "revolutsioon". Ajalooõpikuis on kõiki neid sündmusi häbitult nimetatud "rahva spontaanseteks väljaastumisteks".




Ilmus raamatu "Skorpioni märgi all" kolmas, täiendatud ja parandatud trükk kõvas köites, 512 lk.

Raamatut on võimalik tellida aadressil jyrilina@yahoo.com

jyrilina@yahoo.com