JÜRI LINA VIIMANE RAAMAT INGLISE KEELES

Äsja ilmus Jüri Lina viimane raamat “Maailmaehitajate pettus: vabamüürluse varjatud ajalugu”, mis Eestis vahepeal oli bestseller No. 1, ka rahvusvahelisele lugejaskonnale inglise keeles pealkirja all “Architects of Deception: The Concealed History of Freemasonry”. See kõvas köites teos on inglise keeles ulatuslikum (592 lk) kui rootsi ja eesti keeles, sisaldades rohkesti haruldasi originaaltsitaate, sealhulgas senaator Harry Trumani (33. astme massoon) ütlus “The New York Times’is” 24. juunil 1941: "If we see that Germany is winning, we ought to help Russia, and if Russia is winning, we ought to help Germany. And that way let them kill as many as possible, although I don't want to see Hitler victorious under any circumstances. Neither of them think anything of their pledged word."

Jüri Lina eelmisele ingliskeelsele raamatule “Under the Sign of the Scorpion” sai osaks väga suur rahvusvaheline menu, eriti Texases. Jaapaniski avaldati sellest raamatust pikki väljavõtteid. Teatavasti tutvustas Jüri Lina tolles raamatus kommunismi varjatud telgitaguseid.

Uues teoses valgustab ta peaaegu sama ulatuslikult ka natsionaalsotsialistide seost rahvusvahelise pangandusega. Raamatus paljastatakse ulatuslikult natsionaalsotsialismi ja fašismi ideoloogilisi juuri ja nende seost rahvusvahelise vabamüürlusega. Allikaina on ta peamiselt kasutanud massoonide endi väljaandeid ja erapooletute ajaloolaste uuringuid.

Raamatu tagakaanel võib lugeda järgmist: “Me elame maailmas, mis võib tunduda hirmutav ja kaootiline. Poliitikud ja massimeediumid väidavad, et sündmused arenevad täiesti seosetult. Jutte eri nähtusi ühendavast laastava toimega varjatud seosest naeruvääristatakse, taandades need vandenõuteooriateks, mis ei sobi ametlikku, ilustatud maailmapilti. Selles näilises kaoses selguse saamiseks läheb tarvis võtit.

Jüri Lina uus raamat on säherdune võti, mis avab ukse mineviku ja oleviku sündmusi suunanud varjatud võimustruktuuride mõistmiseks. Selle poliitilise korra rajanud jõud on tegutsenud läiklevate fassaadide taga. Templiordu, illuminaatide ja vabamüürlaste ulatuslik pettus on jätnud jälje meie kõigi ellu.

Jüri Lina on kogunud allikmaterjali ja raskesti kätte saadavaid dokumente, et salaseltside kohta koostada kuriteoregister. Ta paljastab seoseid varjatud liikumiste vahel ja näitab, kuidas need on mõjustanud ajalugu sääraste marionettide abil, nagu Napoleon, Lenin, Trotski, Hitler, Mao Zedong, Roosevelt ja Truman – kõik olid kõrgvabamüürlased.”

Washingtoni ajalooajakiri “The Barnes Review” on viimasel ajal pidevalt avaldanud Jüri Lina kirjutisi, viimati eriti pika artikli novembri/detsembrinumbris pealkirja all “The Bloody Intrigues of the Grand Orient Lodge”, mis algab järgmiste ridadega:

“Meie praegused teadmised on pealiskaudsed ja puudulikud, pakutavad andmed on eksitavad, toetudes vabamüürlaste müütidele ja pettusele. Kõige ohtlikum müüt väidab, et mingit suurkapitali ja vabamüürluse vandenõu pole olemas. Olevat vaid ”paremäärmuslaste” teooriad mõeldamatust konspiratsioonist. Seda vabamüürluse seisukohta levitavad kommunistid, sotsialistid ja kodanlikud liberaalid. Meie võimurid kannavad hoolt, et diskrediteeritaks neid, kes olulisi vandenõufakte tõsiselt võtavad.”

Ajakiri teatab autori kohta: “Jüri Lina is an internationally renowned writer. His chief speciality is political economy, with a specific concentration on the connection between finance and political regimes. He is the author of “Under the Sign of the Scorpion”, which has attained almost cult status among his staunch supporters.”



Ilmunud ajalehes “Vaba Eesti Sõna” 30. novembril 2004.

Me elame maailmas, mis võib tunduda hirmutav ja kaootiline. Poliitikud ja massimeediumid väidavad, et sündmused arenevad täiesti seosetult. Jutte eri nähtusi ühendavast laastava toimega varjatud seosest naeruvääristatakse, taandades need vandenõuteooriateks, mis ei sobi ametlikku, ilustatud maailmapilti. Selles näilises kaoses selguse saamiseks läheb tarvis võtit.
Jüri Lina uus raamat on säherdune võti, mis avab ukse mineviku ja oleviku sündmusi suunanud varjatud võimustruktuuride mõistmiseks. Selle poliitilise korra rajanud jõud on tegutsenud läiklevate fassaadide taga. Templiordu, illuminaatide ja vabamüürlaste ulatuslik pettus on jätnud jälje meie kõigi ellu.
Jüri Lina on kogunud allikmaterjali ja raskesti kätte saadavaid dokumente, et salaseltside kohta koostada kuriteoregister. Ta paljastab seoseid varjatud liikumiste vahel ja näitab, kuidas need on mõjustanud ajalugu sääraste marionettide abil, nagu Napoleon, Lenin, Trotski, Hitler, Mao Zedong, Roosevelt ja Truman - kõik olid kõrgvabamüürlased. Ta uurib vabamüürluse maagilisi rituaale ja viitab nende päritolule. Lugeja saab teada paljude suurte sõdade ja revolutsioonide tegelikud põhjused, alates Suurest Prantsuse Revolutsioonist 1789. aastal kuni Kuveidi sõjani aastal 1991 ja Serbiat tabanud pommirünnakuteni aastal 1999.
Lõpuks avalikustab autor, mismoodi need õelad jõud tegutsevad tänapäeva maailmas, kirjeldades ühtlasi nende kavatsusi inimkonna tuleviku vormimiseks. See raamat lööb mõra paljudesse ohtlikesse müütidesse, esitades hoopis teist-suguse pildi maailmast, mis pole sugugi meeltülendav, kuid annab aimu meie elu kujundavatest teguritest.

Kõvade kaantega. 512 lk. Hind 220 EEK.

Raamat ilmub aprillis 2003.



Ostke, kui soovite maailmasündmustes orienteeruda.

 

EESTI KEELES ON ILMUMAS JÜRI LINA UUS RAAMAT


Kui raamat "Skorpioni märgi all" ilmus, ei oodanud ma suuremat edu, sest teadsin, et tingituna vabamüürlaste tohutust mõjuvõimust kooli, massimeediumide ja teiste võtmeasutuste üle on enamik inimesi kaotanud võime iseseisvalt mõtelda. Selgus, et siiski olid paljud suutnud valesid vältida, mõistes, et ühiskonnas on midagi väga viltu läinud. Vastused oma küsimustele leiti raamatust "Skorpioni märgi all". Oli juba taibatud, et meid tabanud hävingu on põhjustanud mingi pahatahtlik jõud. Vajati aga rohkem fakte.
Kui hulk inimesi eri maadel oli lugenud "Skorpioni märgi all", tekkis neil huvi rahvusvahelise vabamüürluse tausta vastu. Selle rühmitise hirmutavast ajaloost ja olemusest teati vähe. Vaja läks midagi, mis täiendaks raamatut "Skorpioni märgi all" ning esitaks lisaandmeid vabamüürlaste sünge ajaloo, ideoloogia ja tegevuse kohta. Nõnda pani elu ise mind kirjutama seda teost.
Olin aastaid kogunud andmeid, dokumente ja haruldasi allikmaterjale, mida ei leidu tavalistes (ametlikult kinnitatud) ajalooraamatuis. Need tähtsad faktid annavad tähendusrikastest sündmustest hoopis teise pildi. Ilma vabamüürluse tegelikku ajalugu valgustavate andmeteta on elus äärmiselt raske orienteeruda. Seepärast otsustasin kõik "unustatud" ja varjatud andmed kokku võtta ning taastada selle ajaloo, mille vabamüürlasvalitsejad on meilt varastanud.
Meie tsivilisatsioon on paljudel aladel rappa läinud. Probleemid süvenevad seetõttu, et inimesed, kes juba on aru saanud meie hädade põhjustest, keelduvad neist valjult rääkimast. Teised pole aga suutnud ilmset läbi näha - seda, et varjatud majandusjõud tegutsevad hoolikalt paigutatud telgitaguse varjus ja on meid peaaegu takistamatult juhtinud praegusesse meeleheitesse. Meie nõrkuse ja kartlikkuse tõttu on inimsoo vaenlastel õnnestunud oma vandenõu teoks teha.
Varjatud jõud said vabalt laamendama hakata alles siis, kui algul olid ajaloost eemaldanud olulised andmed. Viidates varjatud faktidele, on võimalik nähtavale tuua vabamüürluse kuritegevus.
Meid on kahjustatud vaimselt, füüsiliselt ja geneetiliselt. Oleme hakanud eelistama pimedust valgusele. Enamik meist on tahtnud uskuda vabamüürlaste elukaugeid muinasjutte ja aidanud võidelda nende vastu, kes on püüdnud tegelikke olusid paljastada. Liialt paljud kaitsevad tumedaid jõude. Õelad hakkavad võitma. Seepärast on inimsusvastaste roimade kaitsjatest saanud kaasvastutajad. Paljud meist on langenud vabamüürlaste ja omaenda ahnuse ohvriks.
See raamat üritab anda tervikpilti asjaoludest, mis eelkõige viimase 300 aasta vältel on meid ahistanud. Orienteerumiseks peame ometi kord söandama nimetada sündmusi ja isikuid nende õige nimega, kuigi süüdlased on muutunud tugevamaks kui kunagi varem ja ametlikult eitavad enda seotust andestamatute kuritegudega inimkonna vastu. Vabamüürlased ei eita neid aga oma eriallikais.
Paljastan igale tõeotsijale meie vaenajate tegeliku olemuse. On kurjast seda mitte tunda, sest teadmatuses teenitakse kurjust. Just seepärast tahavad võimukandjad, et me peaksime kasinaid ajalooteadmisi ja looduse saladuste halba tundmist hariduseks.
Kes aga ei tutvu konspiratsiooni eri aspektidega, see ei suuda ka maailma mõista. Kõik tundub olevat segane ja mõistatuslik. Juba vanad roomlased ütlesid: "Magna est veritas et praevalebit." ("Tõde on suur ja see võidab.")
Vabamüürlasi on alati vaimustanud suured ühiskondlikud struktuurid ja superriigid. Nad on nimetanud oma veriseid ühiskonnahävinguid suurteks rahvarevolutsioonideks. Tegelikult korraldasid neid suurmeistri juhtimisel vabamüürlaste suurlooþid.
Psühholoog Carl G. Jung on öelnud: "Mida suuremad on organisatsioonid, seda vältimatum on ka nende ebamoraalsus ja pime nõmedus." (C. G. Jung, "Jaget ja det omedvetna". Stockholm, 1992.) Ka selle kohta, mis hakkab juhtuma Euroopa Liidus - vabamüürlaste uues sünnitises -, on meil aimu. Jung nendib samas raamatus: "Mida suurem on ühiskond või koondis ja mida rohkem kollektiivsed faktorid - see on tüüpiline igale suurele moodustisele - toetuvad indiviidi kahjustades konservatiivsetele eelarvamustele, seda enam käib indiviid moraalselt ja vaimselt alla."
Meile on peale sunnitud näiliselt erinevaid ideoloogiaid. Tegelikult on need ühe ja sama õpetuse eri aspektid. See õpetus on illuminism, mille on sünnitanud rahvusvaheline vabamüürlus. Üksnes vaimselt ebakindlad indiviidid ning nõrgad ideoloogiad ja usundid kasutavad enda maksmapanemiseks vägivalda: judaism, kristlus, islam, kommunism, natsionaalsotsialism.
Pythagorase õpetust järgivad hülosoistid pole iialgi vägivalda rakendanud. Budistid pole seda samuti teinud. Ainuüksi see asjaolu näitab nende filosoofiliste õpetuste väärtust ja võib avitada tõde otsivaid hingi. Seepärast ei salligi vabamüürlased õpetusi, mis võimaldavad headuse ja vaimsuse arengut.
Sotsialistid, kes on vabamüürlaste teokaimad käsilased, kasutavad hinge tapmiseks eriti innukalt vaimset vägivalda. Nad leiavad, et hinge tappa on kindlam. Kommunistid ei saavutanud inimeste füüsilise tapmisega ju midagi. Sotsialistid on tahtnud meie hingi endale allutada illuminaatide sümboli abil - punase roosiga. Prantsuse kirjanik Romain Rolland on öelnud: "Hinge mõrtsukad on kõige hullemad mõrtsukad."
Sotsialistid teavad ülihästi, et nende ajaloovõltsimine sünnitab ajalootust. Vene juut sotsialist Aleksander Herzen märkis 1850. aastail: "Pole midagi vastikumat kui ajaloo võltsimine nende käsul, kelle käes on võim." Marx viitas illuminaatide tähtsaimale meetodile: "Kui te saate rahvalt tema ajaloo võtta, siis on teda kerge lollitada."
Taibates, et võimurid varjavad korrumpeerunud "ajaloolaste" abil fakte, mõistame ühtlasi, et võltsitud ajalugu on osa vandenõust, sest see, kes kontrollib ajalugu, suunab ka meie tulevikku, nagu George Orwell on kirjutanud. Ja meie tuleviku kavandaja hoiab enda haardes ka minevikku.
Kõik need -ismid on tumedate vabamüürlusjõudude vahendid, et valgustkartvaid ideoloogiaid oma ehitise tihendusmaterjaliks kasutada, rajades meile "paremat maailma". Seepärast tahavad vabamüürlased maha lõhkuda kõike, mis on seotud "vanaga" - traditsioone ja tervet mõistust.
Olen külastanud mitut maailma mõjuvõimsat looþi, et lähemalt tutvuda vabamüürlaste oma materjali ja üllitistega. Originaalallikad on ju kõige usaldusväärsemad.
Arvan, et vabamüürlased ja nende loodusvaenulik ehitis on esile kutsumas tohutut katastroofi. Mu raamat näitab, kuidas ja eelkõige miks see toimub.
Teose eestikeelsesse tõlkesse on lisatud rohkesti ajakohast materjali.

Jüri Lina

Stockholm, detsember 2002.

VABAMÜÜRLUSE TEKE

VII sajandil nimetati Hispaanias esimest korda müüritööliste ühingut, comancinit. Selle meistrile andis tegevusvolituse kuningas.
Just peamiselt kaitse, väljaõppe ja vilumuse saamiseks astusid müürsepad kohaliku kutseühingu, looþi liikmeks.
Juba aastal 926 rajasid vabamüürlased oma looþi Yorgis Põhja-Inglismaal. Eeskujuks võeti antiikmaailma collegia fabrorumi. Vabamüürlaste looþides räägiti õpilastele geomantilisest ehituskunstist. Aastal 1375 mainiti ühes dokumendis, mis hiljem leiti Londoni linnaarhiivist, et vabamüürlased olid käsitöölised, keda feodaalid ei saanud kohustada olema paikkondsed. Nad võisid kodumaal ja Euroopas vabalt ringi rännata. Erinevalt teistest käsitöölistest, nagu sepad või parkalid, töötasid müürsepad hulganisti suurejoonelistel ehitustel. Ühingud olid paavstilt, vürstidelt, linnadelt ja kloostritelt saanud nn vabastuskirjad koos ulatuslike privileegidega. Valminud lossidest või katedraalidest tohtis rännata teistesse kohtadesse ja välisriikidessegi, et projekteerida ja ehitada järgmist hoonet või otsida teiste looþide kaudu tööd mujal Euroopas. Üks säärane erandlik gild oli Vabamüürlaste Selts (Company of Free Masons), mis rajati aastal 1376. Paiksed müürlased võisid tööd hankida vaid piiratud alal.
Vabad ehitustöölised kuulusid müüritööliste tsunfti, mis jagunes kolme järku ehk kraadi: õpilane, sell ja meister. Koolitus kestis seitse aastat, enne kui õpilased said sellidena tsunfti täisväärtuslikeks liikmeteks. Müürlaste meister, keda kõige enam austati, tundis hästi looduse saladusi, oskas rakendada maakiirguse kasulikke ja vältida kahjulikke jõujooni ning planeerida linnaehitisi sääraselt, et inimesed olid tuulte eest kaitstud. Tänapäeva linnade tänavail tekib pidevalt tõmbetuul, mis vahel puhub lausa metsikult. Ja elanikud ei tunne end hästi.
Hiinas rakendatakse endiselt looduslikke meetodeid. Ðanghai lähedal veendusid asjateadlikud rootslased 1980. aastail nurklaua ja kompassi abil, et hooned on ehitatud nõnda, et Curry-jooned jäävad seinte suhtes pikuti. Magamiskohtades ei ristu kahjulikud jõujooned. Nood majad pole ehitatud keskajal, vaid 1958. aastal. Maakiirgust arvestatakse Hongkongis ja Singapuris endiselt olulise komponendina hotellide ja pankade ehitamisel. Seda looduslikku süsteemi tuntakse feng-shuina, mida Hiina kommunistlik reþiim püüdis välja juurida. Ühes hiina entsüklopeedias on feng-shui kohta öeldud: "Toob tervist, õnne ja jõukust sellel kohal elavatele inimestele."
Ehitusprojekti eest vastutas meister. Müürseppadel olid oma seadused, põhikiri ja tseremooniad. Neid ühinguid (inglise keeles 'lodges', saksa keeles 'Bauhütten') juhtis "toolimeister"; selle väljendi võtsid tunduvalt hiljem üle poliitilised vabamüürlased (marssal Jean Baptiste Bernadotte oli prantsuse toolimeister, kelle Rootsi Riigipäev valis vabamüürlaste juhi Karl XIII troonipärijaks). Meister õpetas oma selle, kes geomantilise ehituskunsti vaimus omakorda koolitasid õpilasi, jagasid tööülesandeid ja maksid tasu.
Toolimeister valiti aastaks. Iga kuu peeti koosolekuid, kus arutati tsunfti asju, klaariti tülisid ja võeti vastu uusi liikmeid ja edutati õpilasi sellideks. Kõik käis tseremoniaalselt. Reegleist kõrvalekaldumist karistati rahatrahviga.
Inglismaal peeti vabamüürlasi käsitöölisteks. Saksamaal oli neil kõrgem staatus. Pärast XVI ja XVII sajandi laastavaid sõdu algas vabamüürluses Saksamaal vähikäik, kuid Inglismaal jätkati täiel jõul.
Müürlaslooþidel kergendasid töö leidmist rahvusvahelised kontaktid. Saksamaal Strassburgis paiknev suurlooþ suunas Euroopa gildide tegevust. Kasutusel olid salajased tunnusmärgid, käepigistused ja paroolid. Eri looþide liikmed võisid nõnda üksteist ära tunda. See oli hädavajalik, sest müürlased hoidsid kramplikult ametisaladusi ja pidasid tsunftireegleid enda omaks. Tsunftil lasus vastutus, et sellid tõesti said korraliku väljaõppe, nii et nad valdasid ehituskunsti peensusteni. Kaitsemeetmed olid õigustatud, sest ringi rändavad müürlased kohtasid tihti võõraid, kes valetasid end tsunfti liikmeteks, lootes niimoodi jõuda saladuste jälile. Et petiseid eemal hoida, mõtlesid müürlased välja uusi paroole ja salaväljendeid, tunnusmärke ja isemoodi käepigistusi. Teatud küsimusi rõhutasid nad eriliselt. Õige vastus kinnitas, et uustulnukas on oskustööline. Spekulatiivsed ehk "passiivsed" poliitilised vabamüürlased võtsid hiljem üle palju märgusõnu, kasutades neid sümbolitena.
Ainus tunnusmärk, mis on enamikul kraadidel ja looþidel ühine, on hädasümbol. Rootsi vabamüürlane saab sellest usalduslikult teada kolmandasse kraadi pühitsemisel. Hätta jäädes näidatakse võrdkülgset kolmnurka, asetades sõrmi kõverdades väljapoole suunatud peopesad otsaesisele, ja hüütakse: "A moi, ? l'enfant de la veuve de Naphtali!" (Aidake mind, Naftali lese lapsed!)
Kõik vennad on kohustatud hädas olevat kaaslast kohe aitama - ka juhul, kui see on seadusevastane ja teeks isamaale kahju. Nad peavad abi andma. Nad ei tohi olla ustavad oma riigi seadustele. Esimese ja Teise maailmasõja aegu pääsid sel kombel paljud vabamüürlased.
Vabadussõja aegu, aastail 1775-83, võtsid inglaste poolel sõdinud indiaanlased vangi Ameerika ohvitseri John McKinstry. Ta seoti puu külge ja kavatseti elusalt põletada. Siis näitas ta vabamüürlaste hädamärki. Tema üllatuseks astus üks kurjategija ette ja peatas hukkamise. Päästjaks oli mohokkide pealik Joseph Brant, kes oli Euroopas hariduse saanud ja Londonis ka vabamüürlaseks vastu võetud. Brant oli oma suguharu juurde naasnud, aga organisatsioonile osaliselt truuks jäänud. Ta loovutas McKinstry briti vabamüürlastele, kes ta omakorda toimetasid ameeriklaste juurde.
See näide tõendab, et ustavus vabamüürlassektile on tugevam kui kohustused kodumaa vastu.
Vabamüürlased olid peamiselt kiviraidurid, müürsepad ja kunstnikud, keda võiks võrrelda hilisemate arhitektide, ehitusmeistrite ja kujuritega. Nad olid seega hästi koolitatud. Paljud keskaja tuntumad ehitised (Pariisi N?tre-Dame, mis püstitati aastail 1163-1320, ja Londoni Saint Pauli katedraal, mis sai valmis aastal 1663) on vabamüürlaste tehtud. Nad püstitasid fantastilisi losse, tohutuid kindlusi, kauneid raekodasid, kirikuid ja teisi rajatisi. Kuninglik kunst. Arhitektuuri kohta hakati kasutama väljendit 'kivistunud muusika'. Need hooned olid tõesti väga harmoonilised ja neid olid meeldiv vaadata. Pealegi ei ehitatud kuhu tahes, vaid nõiavitsa abil leiti koht, kus maakiirgus oli inimestele kõige soodsam, andes neile vaimujõudu.
Pärast kogu maailma haaranud katastroofi, mida põhjustas must katk, üritasid gildid taas oma õigusi kehtestada. Inglise parlament keelas ametiühendused aastal 1425. Aastal 1534 lõpetas Inglise kuningas Henri VIII kontakti Rooma katoliku kirikuga, konfiskeeris selle vara ja sulges kloostrid (ametlikult toimus see põhjusel, et paavst ei lubanud kuningal oma abielu lahutada, mitteametlikel andmeil oli ta sõlminud salatehingu Venezia pankuritega). Henri VIII pani seisma ehitamise. Paljud müürsepad jäid tööta. Seejärel võttis ta ära käsitööliste gildide säilinud vara. Henri VIII valmistus sõjaks. Venezia juudi pankurid andsid talle selleks võimaluse.
Enamik tsunfte lõpetas tegevuse. Nende arhiiv läks kaotsi, järelikult ka nende tegelik ajalugu. Vähesed närbunud looþid, mis hoolimata kuninglikust riisumisest olid Lõuna-Inglismaale alles jäänud, üritasid end vee peal hoida, hakates liikmeks vastu võtma ka alamaadlikke ja kodanlasi, kellelt nõuti kõrget sisseastumismaksu. Seda olid tumedad rahakad jõud oodanudki. Nad vajasid salakoode kasutavat hästi toimivat poliitilist võrgustikku, et teoks teha oma plaan "ühiskonna ehitamise" üle kontroll saavutada.

jyrilina@yahoo.com