Eesti keele kõrvallause sõnajärg eri eagruppide kõnes

• pealause verbilõpuline sõnajärg: Mina seda tegingi. (OV) Mina tegingi seda. (VO)
• infinitiivid: Mees tahtis noa võtta. (OV) Mees tahtis võtta noa. (VO)
• verbipartiklid: Mees murdis oma jala ära. (OV) Mees murdis oma jala. (VO)
• liitaegade infiniitsed komponendid: Mees on oma jala murdnud. (OV) Mees on murdnud oma jala. (VO)

J. Aaviku eesmärk oli aga tuua verb kõrvallause lõpust ettepoole, mitte muuta süvastruktuuri sõnajärge (süva- ja pindstruktuuri mõistega ta ei saanudki tuttav olla). Siiski pööras ta tähelepanu indikaatoritele, mis vihjasid Lightfooti järgi verbi positsioonile süvastruktuuris. Loomulikult olid põhjendused teised: «…leian, et ilusam on ‚temast hoovas välja imelik ja salapärane nõiduvus’ kui ‚temast hoovas imelik ja salapärane nõiduvus välja’; lõpp ‚välja’ proosastab lause; kuna ‚nõiduvus’ talle soovitud luuleliku lõpukaja annaks» (Aavik 1912 : 363). Veel J. Aaviku analoogilisi parandusi: «katsusime nende abil hingeteadlisi süstemisid armastusest ja elust üleüldse ehitada» asemel «katsusime nende abil ehitada hingeteadlisi süsteeme armastusest ja elust üleüldse», «laplaste küüned ei saanud Soome kamarast jagu» asemel «laplaste küüned ei saanud jagu Soome kamarast». Andmete võrdlemisest ilmneb, et süvastruktuuri sõnajärjele osutavate indikaatorite hulk vähenes lühikese aja jooksul tunduvalt, eriti kui silmas pidada 1912. ja 1933. a. andmeid (Ehala : ilmumas, tabel 11).

märkus: UnemOV = unembedded OV, st. pealaused, mille järgi on võimalik tuvastada OV sõnajärge.

Eesti ja vanainglise keele sõnajärg ei muutunud ühtmoodi. Vanainglise keeles eelnes reanalüüsile OV-järjega pealausete ja süvastruktuuri OV-le viitavate tunnuste arvu kahanemine, eesti keeles toimusid need muutused aga paralleelselt: koos indikaatorite arvu vähenemisega vähenes ka verbilõpuliste kõrvallausete arv (Ehala : ilmumas, tabel ja graafik 12).

Pealauses süvastruktuurile viitavate tunnuste ja verbilõpuliste kõrvallausete kahanemise vahel on väga tugev korrelatsioon – 0,91 (Ehala : ilmumas). (Korrelatsioonikoefitsient mõõdab parameetritevahelist korrelatsiooni, selle väärtus saab ulatuda nullist üheni. Mida kõrgem väärtus, seda tugevam on nähtustevaheline korrelatsioon.)

Muutuste paralleelsus on J. Aaviku üleskutset lugedes arusaadav – ta taunib nii finiitverbi lõpupositsiooni kui ka nähtusi, mis generativistide järgi on süvastruktuurile vihjavad tunnused.

Toodud andmed ühe mõjuka isiku äärmiselt kiiresti esile kutsutud muutuse kohta näitavad, et keelemuutus pole keeleomandamise alaprobleem, vaid see haarab kogu keeleühiskonda. Eeldusel, et tuumgrammatika koosneb printsiipidest ja parameetritest, näitab SOV kiire asendamine SVO-ga eesti keeles seda, et ka täiskasvanud on võimelised muutma parameetri väärtust. Keeleomandamise käigus fikseeritavad esialgsed parameetrid ei pruugi ainuliselt otsustada, kas keelemuutus toimub või mitte. Parameetreid ei fikseerita lapsepõlves kogu eluks, need on paindlikud ja võivad muutuda, kui ümbritsev keelekasutus, keeleline sisend neile ei vasta. M. Ehala (ilmumas) võrdleb süntaktiliste reeglite omandamist morfoloogia omandamisega: kõigepealt omandatakse mehaanilise, nn. pimeda õppimise teel, seejärel formuleeritakse üldine reegel, mille liigse üldistamise tõttu tekib vigu. Kui laps mõistab, et võrreldes ümbritseva keelekasutusega on tema reegel liialt lai, kitsendab ta seda, hakates kasutama vaid õiges kohas. Süntaksi aspekti täpsustuseks: laps võib algul seada parameetri väärtuseks SVO, üldistades selle pealausete järgi, kuid hiljem võib ta seda korrigeerida, kui on õppinud eristama pea- ja kõrvallauset ning kuulnud, et eri lausetüüpides kasutatakse erinevat sõnajärge.

Eelneva põhjal järeldab M. Ehala (ilmumas), et kui täiskasvanud võivad muuta parameetri väärtust, võivad seda ka lapsed keeleomandamise käigus. Järelikult ei põhjusta keelemuutust parandamatud vead keele omandamisel, sest parandamatuid vigu pole – inimesed saavad korrigeerida oma parameetreid vastavalt keelelisele sisendile.

TÖÖ AINESTIK

Materjali kogumise põhimõtted

Töö põhineb eri vanuses inimeste kõne lindistustel, mis on tehtud 1997. a. jaanuarist märtsini. Lindistasin kokku 18 inimese kõnet, igaühe oma keskmiselt tund aega. Sain kogu materjali individuaalse intervjuu vormis, situatsioonide ühtluse eesmärgil ei intervjueerinud kordagi mitut inimest korraga ega lindistanud salaja kellegi vestlust. Pärisin eelnevalt nõusolekut intervjuuks ning lasin vestluskaaslasel ise teemad valida ja vestlust juhtida. Võtsin viimase teadlikult oma töömeetodiks, sest ei tundnud eelnevalt peaaegu ühtegi intervjueeritavat, lisaks oli situatsiooni potentsiaalne pingestaja diktofon. Kõnelejale meelepärasel teemal vesteldes lootsin saada nn. tõelisemat kõnekeelt. Täheldasin, et kui räägiti ennast puudutavatest asjadest, tõsteti häält, kõnevool kiirenes, seega küllap vähenes ka kontroll oma väljenduse üle.

Töös on vaatluse all kolme earühma – teismeliste, keskealiste ja eakate kõne. Igast vanusegrupist valisin kuus intervjueeritavat, sealhulgas kolm naist ja kolm meest. Kõigi earühmade puhul oli valiku kriteeriumiks see, et inimene oleks nii sündinud kui ka elanud Tallinnas või selle lähedal, et viia töös miinimumini murdetausta võimalik mõju tulemustele ja saada andmeid kirjakeele suulise variandi kohta. Muidugi oleks võimalik mõne murdealagi keelt sõnajärje seisukohast uurida, ent ka siis peaks valitav keelejuhtide rühm olema Nt. Ma kuulsin (seda) (korrelaat), et (sidend) sa käisid reisimas» (Eesti Keele Grammatika II 1993 : 281). Kogu teksti üles ei kirjutanud, üksnes kõrvallause ja sellega vahetult seoses oleva pealause või pealause osa, et oleks näha, kuidas kõrvallause pealausega suhtestub. Olgu näiteks toodud mõned sõna-sõnalt litereeritud tekstiosad. Nurksulgudes näitan mind huvitanud ning seega väljakirjutatud ja analüüsitud osi.

Rait Eslon (16): Kolmikus tuleb välja see tõeline hüppejõud, näiteks [kui sa hüppad kaugust, siis on kiirus väga tähtis,] sa võtad kiirusega, palja kiirusega nii umbes seal [hüppad kuus meetrit, kui sul on hea kiirus.]

Rait Eslon (16): Nad püüavad küll, isegi väga püüavad ja näevad igat moodi vaeva, aga [see tekst, mis nad sinna kirja paberi peale panevad, see on võlts lihtsalt.]

Rait Eslon (16): Ma tahan saada raha, ma tahan saada kuulsaks ja [samas ma tahan, et mu tervis oleks korras.]

Nagu näidetest ilmneb, võib andmebaasi viidud lauseid lauseteks nimetad tinglikult, need on tegelikult lauseosad, mis on vastavalt uurimistöö eesmärgile välja nopitud.

Kuna olen keskendunud süntaksi uurimisele, ei märkinud üles mitteleksikaalseid häälitsusi, semantiliselt tühjad sõnad (milleks oli enamasti nagu) küll, ehkki need töös vaatluse alla ei kuulu. Samuti jätsin muutmata kõnekeelsed niukse ja siukse jms. ning nud-kesksõna kohatise nd-lõpu. Venitamisi ja mõttepause pole eraldi märgitud, vaadeldav konkreetne tekstiosa, kõrvallause kõige vahetuma pealause või pealause osaga on juba niivõrd lühike, et paus tekkis enamikul juhtudest vaid ühes kohas – kõrvallause ja pealause vahel, mida üleskirjutuses märgib koma.

Litereeritud on järjest, vahele jätsin need kõrvallaused, mis jäid puhttehnilistel põhjustel (lindistuse kvaliteet, ebaselge diktsioon) arusaamatuks. Samuti on vahele jäetud kõrvallaused, mis jäid sootuks pooleli, nii et neil pole lause struktuuri, ei saa midagi öelda verbi asukoha kohta lauses:

Erika Lints (83): Kui sa aga…

Välja on jäetud ka kõrvallaused, kust verb on puudu vahetu konteksti tõttu või lihtsalt ära jäänud (märgistatud on analüüsitav osa):

Karl Allik (78): Ema küsis: «No pojake, kas on väga raske?» Mina ütlesin, <et ikka tükk maad kergem kui kodus.>

Rait Eslon (16): Kõik räägivad, <et varjatud doping,> et kasutavad.

Arvestatud on tõelisi kõrvallauseid, st. selliseid, mis on tõesti selgelt alistatud pealausele. Konstruktsioonid, kus pealausele eelneb sisuliselt täitesõna, on välja jäetud. Järgnevates näidetes on nurksulgudesse pandud iseseisvad osalaused, mis on ühendatud täitesõnaga.

Martin Paroll (17): Tähendab et [see oleneb täiesti inimesest], et [igal inimesel lööb see vanus omaette pähe,] et [mõned on juba viiekümne- kuuekümneselt täiesti talumatud.]

Regina Herodes (18): Kui sul on raha, siis sa võid minna maniküüri, pediküüri, või ujulasse, näitusele, ükskõik kuhu, et [kõik süsteem töötab rahal.]

Teises näites on arvestatud kui-lauset, et on täitesõna uue lause ees, ehkki langeb vormiliselt kokku alistava sidendiga. On ka vastupidiseid juhtumeid: sidend on ära jäänud, kuid struktuuri poolest on ilmselgelt tegu kõrvallausega (mida on ka arvesse võetud):

Leida Vahemäe (40): <Oleks olnud tüdruk,> siis oleks olnud üllatus.

Arvesse võtsin ka need üksikud kõrvallaused, mis jäid pealauseta, seega tervik jäi lõpetamata, ent mis omaette olid täieliku ja tervikliku struktuuriga:

Leida Vahemäe (40): Kui kõik normaalselt läheb,…

Vello Tammik (49): Kui ma poleks olnud selle vastas,...

Andmebaas on moodustatud ja kokkuvõtted tehtud programmi Paradox for Windows abil. Ühtekokku on litereeritud ja analüüsitud 2700 kõrvallauset, eesmärk oli saada neid igalt keelejuhilt 150. Kui sain mõne inimese lindistusest vähem kui 150 kõrvallauset, analüüsisin vastava ea- ja soogrupi piires kellegi lauseid rohkem: Guido Veersalu 124 lause kohta analüüsisin 153 Johannes Prantseni ja 173 Velo Tammiku lauset, nii et ea- ja soogrupi piires tuli kokku 450 kõrvallauset; Miralda Pacheli 93 lause kohta 164 Aino Pilpase ja 193 Erika Lintsi lauset, kokku tuli samuti 450; Elna Vaharo 127 lause kohta 173 Vaike Pähni lauset. Kõrvallausete erinev hulk tulenes nii inimese üldisest jutukusest kui ka sellest, kui kaua tal oli aega minuga vestelda.

ANALÜÜSI MEETOD JA TÄHISTUS

Analüüsimallide kirjeldus

Seda peatükki kirjutades, nagu ka andmebaasi koostades, kasutasin osa grammatikamõistete täpsustamiseks «Eesti keele käsiraamatut» (1997) ning «Eesti keele grammatika II» (1993). Analüüsimallide aluseks on M. Beani vanainglise keele sõnajärje uurimus (Bean 1983).

Kõrvallauseid analüüsides on määratud kolm parameetrit:

• kõrvallause tüüp;
• kõrvallause sõnajärg;
• verbi positsioon kõrvallauses.

Kõrvallause tüüp

Kõrvallaused on jaotatud tüübilt kaheks: subordinatiiv- ja relatiivlauseteks. Subordinatiivlausete hulka on loetud kõik kõrvallaused, mida seovad pealausega sidesõnad et, kui, kuna, sest, nagu, kuni, küsiv modaalsõna kas ning ühendid sellepärast et, selleks et, siis kui, enne kui, isegi kui jms. Ühendi esimene osa võib kuuluda pealausesse, kui ühendi esimest, näitava tähendusega sõna (sellepärast, selleks, siis, enne, isegi) rõhutatakse, st. kui kõrvallause sisu peetakse tähtsamaks kui pealause sisu. Litereerimisel lähtusin kõneleja rõhutamisest ning pausist:

Guido Veersalu (42): Kui võrrelda kusagil hoopis maal, siis seal oli nagu põnevam sellepärast, et seal oli mingi seltsielu ja rändkinod, mis käisid.

Leida Vahemäe (40): Enne kui me Sakku kolisime, me elasime Laagris.

Subordinatiivlause sümbol on SC (ingl. k. subordinate clause).

Relatiivlauseteks on loetud kõrvallaused, mis algavad siduvate ase- ja määrsõnadega kes, mis, kumb, missugune, milline; kus, kust, kuhu, millal, kuidas, mismoodi, misjaoks ning siduvate fraasidega kui palju, kui kaua. Erinevalt subordinatiivlausetest, kus sidendil on ainult siduv funktsioon, võib relatiivlausete sidendeid käsitada lauseliikmetena, millel on kas aluse, sihitise või määruse funktsioon.

Relatiivlausete sidendid vastavad endaga identsele küsimusele (kes küsimusele kes, kuidas küsimusele kuidas jne.), subordinatiivlause sidendid mitte (et on pelgalt et, kas jälle kas jne.) Töös on relatiivlause sidendid lauseliikmetena määratud. Relatiivlause sümbol on RC (ingl. k. relative clause).

Kõrvallause sõnajärg

Kõrvallause liikmeid tähistavad töös sümbolid S, V, O, X, X’. S tähistab subjekti,  V verbi, sealjuures V1 täis- ja ennemineviku vormi abiverbi olema pöördelist vormi ning V2 täis- ja ennemineviku vormi põhiverbi mineviku kesksõna. V1 ja V2 on kasutatud siis, kui abi- ja põhiverb on teineteisest lahutatud, kui nad on koos, märgib ka liitaega üksainus V:

Rudolf Pollimann (85): <Kui ma oleks_V1 noorem mees old_V2,> ma poleks tagasi tuldki sealt.

Konstantin Härmasoo (87): Naisleidurid, <keda ma olen khanud,_V> on tehnoloogid.

Kõrvallause öeldisverb võib olla ka da-infinitiiv:

Konstantin Härmasoo (87): <Kui koolis olla õpetaja> ja mängida pilli, siis see on hea.

Näitest ilmneb, et käändelise verbivormi saaks hõlpsasti asendada pöördelisega, näiteks Kui koolis oled õpetaja…

O tähistab objekti, X määrust, sihitist ja öeldistäidet, X’ määrust ja öeldistäidet. Niisiis võib X teatavas positsioonis, näiteks subjekti ja verbi vahel tähistada nii määrust kui ka sihitist, ainult sihitist või ainult määrust, mõnes positsioonis on objekt aga eraldi välja toodud, näiteks tüübis OSV. V1 ja V2 tähistavad ainult eesti keele liitaegade komponente, perifrastiliste verbide (ühend-, väljend- ja ahelverbide) mittepöördelised osad on märgitud sümboliga X, sest need käituvad üpris iseseisvalt ja vastavad sageli  omaette küsimusele:

Airika Raidma (17): Valitses täiesti arusaamine, <et tulevad sealt jobud kokku,> et neid peab kasvatama. [VXSX]

Perfektiivsusverb ära, mis täidab üksnes tegevuse piiritlemise ülesannet ning mille võiks ka ära jätta, on eraldi analüüsimata jäetud:

Airika Raidma (17): <Isegi kui sa ära ei lahenda,> mingi süsteem on enam-vähem lähedane. [SV]

Kui aga kaasneb mõni muu tähendus, näiteks orientatsioonitähendus, on ka ära lauseliikmena märgitud:

Airika Raidma (17): <Kui rahvas oli ära sõitnud> ja kõik oli lootusetu, siis ma istusingi tundides. [SV1XV2]

Siin vastab ära omaette küsimusele (kuhu?) ning teda saaks hõlpsasti asendada mingi kohamäärusega, näiteks Kui kõik olid Tallinna sõitnud.

Verbi positsioon kõrvallauses

Verbi positsiooni kõrvallauses märgivad sümbolid V1 (kui verb on esimesel kohal), V2 (kui verb on teisel kohal), VF (kui verb on lõpus) ning V3 (kui verb on kaugemal kui teises positsioonis, ent mitte lõpus):

Erika Lints (83): <Kui ei olnud raha,> ei kutsunud. [V1]

Konstantin Härmasoo (87): <Kes korjavad omale miljonid,> need lähevad ära. [V2]

Karl Allik (78): <Kes aastaks või paariks saavad välismaale õppejõuks,> neil ju ikka hirmsasti veab. [V3]

Karl Allik (78): <Kus parajasti kitsas on,> sinna pannaksegi. [VF]

Kui liitaegade puhul on abiverbi olema pöördeline vorm ja põhiverbi kesksõna lahus, siis on verbi positsiooni määramisel arvestatud esimest:

Martin Paroll (17): <Kui on järsku lindi peale midagi valesti loetud> ja kogu aeg seesama asi, siis õpidki valesti selgeks. [V1]

Kui verb on kõrvallause lõpus, siis tekib küsimus, kas analüüsida verbi positsiooni kui V2 või VF / V3 või VF. Olen teinud nii ja teisiti, lähtudes sisetundest: kui verbi saaks paigutada ka ettepoole, ilma et lause muutuks ebaloomulikuks, on verbi positsiooniks analüüsitud VF, sest rääkija on valinud kahest võrdselt võimalikust variandist just verbilõpulise. Kui aga loomulikum ongi verbi järelasend ees asuva(te) lauseliikme(te) suhtes, on analüüsitud V2 või V3:

Erika Lints (83): <Kui Isamaasõda oli,> siis ta töötas staabis. [VF]

Leida Vahemäe (40): <Et me teaksime,> mis seal õlletehases toimub, seda ei ole. [V2]

Airika Raidma (17): Need, kes on siuksed nõrgemad ja <keda ta utsitab,> need siis õpivad selleks tunniks. [V3]

Kahe viimase näitega analoogilised juhtumid on analüüsitud ainult nii – rõhutu asesõna ei saa normaalses kõnekeeles esineda pärast verbi, samas kui asesõna pika, rõhulise vormi esinemine järelasendis on mõeldav:

Ingrid Stahl (17): See ei ole päris see, <mida tahan mina.>

Transformatsiooniteooria järgi verbi tegelikule asukohale viitavad tunnused jäävad töös vaatluse alt välja.

Muud

Kui kõrvuti esineb mitu X-i, pole neid eraldi märgitud, vaid on võetud kõik ühe alla kokku. Eriliigilisi X-e on arvestatud verbi positsiooni määramisel, samaliigilisi mitte:

Martin Paroll (17): Lähed kuskile Tabasallu või mingisse niuksesse rohelisse kohta, <kus väga palju ei ole seda linna,> mis on nagu rohkem niukene väikene küla või alevi moodi. [X’VS, V3]

Airika Raidma (17): Kui meil tehti vene keele test, siis üks poiss sai ühe punkti kolmekümnest selle eest, et sai aru, <et sinna punktiiri peale peab nime kirjutama.> [XVX, V2]

Arvesse on võetud ka rinnastatud kõrvallaused, igaüks on analüüsitud eraldi.

Rudolf Pollimann (85): <Kui anti sulle linnaluba> ja tuli sulle leitnant vastu ja kui sa teda ei tervitand, ta võttis sul kraest kinni ja võttis loa ära. [SC, VX, V1]
Kui anti sulle linnaluba ja <tuli sulle leitnant vastu> ja kui sa teda ei tervitand, ta võttis sul kraest kinni ja võttis loa ära. [SC, VXSX, V1]
Kui anti sulle linnaluba ja tuli sulle leitnant vastu ja <kui sa teda ei tervitand,> ta võttis sul kraest kinni ja võttis loa ära. [SC, SXV, VF]

Ingrid Stahl (16): Ma arvan, et need, <kes õpivad kolmedele-neljadele-viitele,> sellistele keskmistele hinnetele ja tegelevad samas ka kõikide muude asjadega ja pingutavad nagu oma neljade ja kolmedega ikka ära, need ikka natuke pingutavad. [RC, SVX, V2]
Ma arvan, et need, kes õpivad kolmedele-neljadele-viitele, sellistele keskmistele hinnetele ja <tegelevad samas ka kõikide muude asjadega> ja pingutavad nagu oma neljade ja kolmedega ikka ära, need ikka natuke pingutavad. [RC, VX, V1]
Ma arvan, et need, kes õpivad kolmedele-neljadele-viitele, sellistele keskmistele hinnetele ja tegelevad samas ka kõikide muude asjadega ja <pingutavad nagu oma neljade ja kolmedega ikka ära,> need ikka natuke pingutavad. [RC, VX, V1]
Ma arvan, et need, kes õpivad kolmedele-neljadele-viitele, sellistele keskmistele hinnetele ja tegelevad samas ka kõikide muude asjadega ja pingutavad nagu oma neljade ja kolmedega ikka ära, <need ikka natuke pingutavad.> [SC, SXV, VF]

Viimast osalauset alustas kõneleja tegelikult esimesena, kuid jättis pooleli, analüüsitud on sealt, kus lause on lõpetatud.

Osa kõrvallausetest on omapärase struktuuriga: kõneleja justkui lõpetab lause, ent talle tuleb veel midagi meelde ning ta lisab selle päris lõppu, ehhki tegelikult on lõppu lisatava lauseliikmega sarnane, samale küsimusele vastav lauseliige juba kuskil eespool ning nad kuuluvad okku. Sellistel puhkudel on kõrvallause analüüsitud nn. korrektse lõpuni.

Rait Eslon (16): Sport oli nii, et riik käsib ja riik teeb sporti, <nagu see Hiinas oli> ja NSV Liidus.

Kokku kuuluvad Hiina ja NSV Liit, peaks olema …nagu see Hiinas ja NSV Liidus oli.

Vello Tammik (49): Pole mitte mingisugust seal väikest riba, <et kuskilt mingit pori tekiks> või midagi.

Peaks olema …et kuskilt mingit pori või midagi tekiks.

Analüüsi näited

Näitestikus on toodud kõik andmebaasis esinevad sõnajärjetüübid, määratud verbi positsioon ja lausetüüp. Näited on järjestatud lause- ja sõnajärjetüüpide kaupa. Kõrvallause sõnajärje variante on töös 27, iga variandi kohta on kuus näidet, kolm relatiiv-, kolm subordinatiivlauset. Leidub ka malle, kus näiteid on vähem tuua.

RC, OSV

Aino Pilpas (78): <Mida ma ei tea,> seda ma ei tea, sest ma käisin ju algkoolis. [V3]

Ingrid Stahl (16): See on teine, <mis tavalised koolid pakuvad.> [VF]

Airika Raidma (17): Need, kes on siuksed nõrgemad ja <keda ta utsitab,> need siis õpivad selleks tunniks. [V3]

SC, OSV

Konstantin Härmasoo (87): Ütlesin, <et autoasjandust ma tunnen.> [V3]

Peeter Veltmann (18): Kui ta tulevikus taipab, <et teda see asi ei huvita,> ja ta teab, et vanemad teda selleks sundisid, siis ta hakkab vanemaid süüdistama. [VF]

Konstantin Härmasoo (87): Meie ei suuda venelasele vasta seista, <kui meid keegi ei kaitse.> [VF]

RC, OVS

Ingrid Stahl (16): See ei ole päris see, <mida tahan mina. [V2]

SC, OVS

Vaike Pähn (48): Ma arvan, <et rääkida võiks see,> kes elab lausa nende kõrval. [V2]

RC, SV

Guido Veersalu (42): Mul oli täitsa ükskõik, <kumb tuleb.> [V2]

Johannes Prantsen (43): Mina tean udarapõletikku, <mis on old.> [V2]

Rudolf Pollimann (85): Ei tea, <mis juhtund oleks.> [VF]

SC, SV

Johannes Prantsen (43): Arst enne proovis käpa alt järgi, <kas jalg reageerib,> kas närvid töötavad. [V2]

Peeter Veltmann (18): Neid ma käin hea meelega vaatamas, <kui võimalus on.> [VF]

Rudolf Pollimann (85): Ega siis see pold kellegi kord, <et tööline teeb,> mis tahab. [V2]

RC, SV1XV2

Vaike Pähn (48): Meil ei olnudki kontserti, <mis oleks tühi olnud.> [V2]

Rait Eslon (16): Inimene,<kes on agulis kusagil sündind> ja kes on Lasnamäel sündind – see on kaks erinevat asja. [V2]
Inimene, kes on agulis kusagil sündind ja <kes on Lasnamäel sündind> – see on kaks erinevat asja. [V2]

SC, SV1XV2

Erika Lints (83): Jumal on mind aidand, <sest ma olen omale nii ilusa kodu saanud.> [V2]

Rait Eslon (16): Kui ma jätan näiteks kolm päeva vahelt ära, siis ma tunnen kohe, et teine asi on joosta, <et tenn on vahelt ära jäänud.> [V2]

Leida Vahemäe (40): Ei näinud ma kõrvalt ka, <et midagi oleks nihu olnud.> [V2]

RC, SVX

Konstantin Härmasoo (87): Jällegi automaat, <mis valmistab neid.> [V2]

Rait Eslon (16): Mulle need juustud just eriti ei meeldi, <mis on igasuguseid sibulaid ja värke täis.> [V2]

Peeter Veltmann (18): Ta tekitab siuksi vibratsioone, <mis paneb nagu kas kaasa elama> või tekitab siukse hea tunde. [V2]

SC, SVX

Ingrid Stahl (16): Ei saa öelda, <et nad oleks tarkade klubid.> [V2]

Martin Paroll (17): <Kuna ma jõuan alati nii hilja koju,> siis nagu raamatut ei viitsi enam lugema hakata. [V2]

Vello Tammik (49): Hoiad nagu närvid pingul, <et sa ei jääks magama.> [V2]

RC, SXV

Rait Eslon (16): <Kes spordis vihane ei ole,> see ka kuskile ei jõua. [VF]

Regina Herodes (18): Mul on üks tore õde Kristiina, <kes iga päev kooke küpsetab.> [VF]

Ingrid Stahl (16): Kõik sugulased, <kes mul vähegi on,> on Tallinnas. [V3]

SC, SXV

Erika Lints (83): Kõige raskem oli, <kui ma meest matsin.> [VF]

Karl Allik (78): Kui noorem olin, siis ikka vahest, <kui kedagi kuulmas ei olnud,> siis kääksutasin natuke. [VF]

Miralda Pachel (85): <Et teda kodus ei olnud,> siis ma hakkasin hirmsasti koristama. [VF]

RC, SXVX

Regina Herodes (18): Ei tea, <mis neid inimesi paneb siukseid imelikke ülesandeid täitma.> [V3]

Aino Pilpas (78): Minul ei ole seda, <kes mind toetama tuleb siia.> [V3]

Karl Allik (78): Töötas terve elu läbi selle pagaasiga, <mis tal oli kommertskoolist.> [V3]

SC, SXVX

Elna Vaharo (49): Minu elurada läks nii, <et ema mul suri ära üleöö.> [V3]

Vaike Pähn (48): Ma ei tea, <kas see siis tol ajal oli mitte nii heal tasemel,> see tehnika või ei osatud vaadata. [V3]

Erika Lints (83): <Kui ma tagasi saan märtsis,> siis ma... [V3]

SC, V

Konstantin Härmasoo (87): Mina ei ole tõesti kohanud, <et oleks olnud.> [V1]

Vaike Pähn (48): Ei tea ju mängust niipalju, <et vaadata,> mis suunas ta jookseb. [V1]

Regina Herodes (18): <Kui on ära õpitud,> siis ma vist laseks jalga. [V1]

SC, V1SXV2

Airika Raidma (17): Ma kujutan ette, <et oleks ma väljast tuld,> ma poleks samade punktidega saand sisse. [V1]

SC, V1XV2 V

Vaike Pähn (48): <Kui oleks mingi kerge ehitusega pealt kaetud,> siis saaks ju hulga pinda. [V1]

Miralda Pachel (85): Jaamaülem ütles, et tütar käis jaamas ja <oli haiglasse viinud.> [V1]

Guido Veersalu (42): Kui heidad magama, siis kohe uinud ka, <kui oled ikka täistööpäeva teind,> nii palju, kui annab teha. [V1]

SC, VS

Rait Eslon (16): ui nad tahavad mõtelda, siis las mõtlevad, <et on male maailmameistrid.> [V1]

Karl Allik (78): Ma ei mäleta enam hästi, <kas oli mingi katse.> [V1]

Leida Vahemäe (40): <Oleks olnud tüdruk,> siis oleks olnud üllatus. [V1]

SC, VSX

Ingrid Stahl (16): Ma just mõtlen, <et paneks ta ennast minu olukorda.> [V1]

Rudolf Pollimann (85): <Kui tuli mõni vastu,> ütlesin, et ma käisin juba komandantuuris. [V1]

Rait Eslon (16): Nüüd on juba niimoodi, <et hakkavad rahad ka mängu tulema.> [V1]

RC, VX

Vello Tammik (49): Kõige kaugem tipp, kus ma käisin, <olin kunagi tormivarjus,> on üks saar üleval Põhjameres. [V1]

Karl Allik (78): Kes elab spordile ainult, <käib ühelt võistluselt teise,> ühest saalist teise, saab ränka raha. [V1]

Peeter Veltmann (18): Ta tekitab siuksi vibratsioone, mis paneb nagu kas kaasa elama või <tekitab siukse hea tunde.> [V1]

SC, VX

Guido Veersalu (42): <Kui lähed niimoodi maakohta,> siis on rahvas on kaunis heasüdamlik. [V1]

Karl Allik (78): <Kui vaadata meie vabariigi keskmisi palku,> siis te kindlasti teate, kes saab kõige rohkem palka. [V1]

Konstantin Härmasoo (87): Ainult, mis on siin majas, on see paha asi, <et on üleval viletsate jalgadega,> on all, kes lähekski ülesse. [V1]

SC, VXSX

Vaike Pähn (48): <Kui oli võimalik osta üks seal punane, teine sinine või ükstaskõik, roheline, kollane,> siis ma ostsin ka sellist värvi. [V1]

Rait Eslon (16): <Kui tuleb mingil firmal mingi uus riietus välja,> nad peavad selle ilmtingimata saama. [V1]

Rudolf Pollimann (85): <Kui on ikka sul pere nelja-viie inimesega,> siis katsu elada. [V1]

RC, X’SV

Rudolf Pollimann (85): Pead mõtlema ka, <kui palju sa taod,> et kõik ilusti kokku jookseb. [V3]

Leida Vahemäe (40): Kes seda teab, <kuidas elu läheb> ja mis ta pärast keskkooli lõpus juba tahab? [V3]

Martin Paroll (17): Sinna, <kuhu kõige lähem minna on,> seal ma elan. [VF]

SC, X’SV

Erika Lints (83): Süda valutas sellepärast, <et poisil õiget kohta ei olnud.> [VF]

Karl Allik (78): Ma ei tea, <kas Tartus mõni teaduskond on,> mille õppejõud oleks rohkem naised kui mehed. [VF]

Vello Tammik (49): <Kuna mul seda püsivust ei leidu,> siis sellepärast ma mõtlen pole ka seda kalapüüdmise isu ega hobi. [VF]

RC, X’V

Rudolf Pollimann (85): Vaata siis, <kui hea on.> [V2]

Konteksti järgi polnud tegemist hariliku tingimuslausega, vaid kui hea moodustas terviku, mille võiks asendada ka sõnaga milline või kuidas. Seetõttu on kõrvallause paigutatud relatiivlausete hulka.

Martin Paroll (17): Rahvas istub ja tegeleb, <millega tahab.> [V2]

Konstantin Härmasoo (87): Näete, &t;kuidas Eesti aeg oli.> [VF]

SC, X’V

Leida Vahemäe (40): <Et edasi minna,> peab arvutite peale minema. [VF]

Vaike Pähn (48): <Kuna mu lastele meeldib,> siis ma olen ka oma arvamusi muutnud. [V2]

Guido Veersalu (42): <Kui autojuhiameti piires mõelda,> siis näiteks ma taksojuhiks mitte kunagi ei läheks. [VF]

RC, X’VS

Guido Veersalu (42): Seda ma teadsin, mitu autot on kolhoosis ja <miuke on autojuht.> [V2]

Johannes Prantsen (43): Mahepõllumajandus ongi just see, <kus ei ole ei väetisi ei konservante.> [V2]

Vaike Pähn (48): Ma tean küll väga hästi, <kuidas kuni üheksakümnendate aastateni olid kontserdid.> [V3]

SC, X’VS

Guido Veersalu (42): See on siuke, <et iga hetk lõpeb su puhkus.> [V2]

Rait Eslon (16): Golfis liiguvad ka, <sest seal on kõik need asjaarmastajad ja kaikad ja kõik.> [V2]

Erika Lints (83): Püüdsin teda aidata igate kanti, <et tal hea oleks elada.> [V3]

RC, XSVX

Miralda Pachel (85): Kalev oli ka liuväli, <kus kõik käisid uisutamas.> [V3]

Vello Tammik (49): Ma ei mäleta, <palju see tuul oli tollel ajal.> [V3]

Rudolf Pollimann (85): Ziguli oli see auto, <mis ametiühing andis mulle.> [V3]

SC, XSVX

Aino Pilpas (78): Kahju, <et mul jalad on ära.> [V3]

Rudolf Pollimann (85): Mäletan seda ka, <kui uuesti sakslased tulid sisse.> [V3]

Vaike Pähn (48): Kui nad tormavad ja kui see nägu on ühes nurgas ja sa näed, <et sealta teeb jälle pahandust,> kuigi see pole seesama, siis kõikidel tekib viha: jälle need poisid. [V3]

RC, XSXV

Erika Lints (83): See oli mulle väga suur sokk, <mille ma raskelt üle elasin.> [VF]

Rudolf Pollimann (85): Ma vaatasin, <mis ma enam teen.> [V3]

Aino Pilpas (78): Mul on palju tuttavaid, <kellega ma koos töötand olen.> [VF]

SC, XSXV

Aino Pilpas (78): <Et normaalselt inimene elada saaks,> et normaalselt saak elada, ega pole teab mis linnukeeli vaja süüa. [VF]

Vaike Pähn (48): Mis sest, et see on teine, <et isegi õpetaja võib-olla teab.> [VF]

Guido Veersalu (42): <Kui sind keegi päris paljaks teeb,> no siis dokumente aidatakse ikka organiseerida. [VF]

RC, XSXVX

Erika Lints (83): Teda huvitas nii väga, <mida ta edasi peab tegema.> [V3]

Airika Raidma (17): See, <mis sa siin ühe minutiga suudad kokku rääkida,> see talle jääb. [V3]

Aino Pilpas (78): Seal all on meie võimla, <kus me sussidega võisime ainult sisse minna.> [V3]

Järgnevat, XV-tüüpi eristab X’V-tüübist see, et X-i alla võib kuuluda ainult määrus, ainult öeldistäide, ainult sihitis, kaks neist kolmest või koguni kõik kolm korraga, X’ alla aga sihitis ei käi kunagi. Nende tü&uum;pide puhul lähtub jaotus just sihitisest: kui see on olemas, on kõrvallause paigutatud XV-tüübi alla, kui mitte, kuulub lause X’V-tüüpi.

RC, XV

Karl Allik (78): Mõni õpib selle kiiresti ära, <kuidas üliõpilastega kontakti saada,> kuidas rühma nii-öelda tujus hoida, et tal igav ei hakkaks, et ta kuulaks su ainet. [VF]
Mõni õpib selle kiiresti ära, kuidas üliõpilastega kontakti saada, <kuidas rühma nii-öelda tujus hoida,> et tal igav ei hakkaks, et ta kuulaks su ainet. [VF]

Vello Tammik (49): Ei saand kõiki asju, <mis tahtsid.> [V2]

SC, XV

Konstantin Härmasoo (87): Et ma olin väga hea sõitja ja <palju auhindasid sain,> siis anti mulle hea hobune. [VF]

Ingrid Stahl (16): Ma ütlesin, et päriselt ka ei ole, et ma olen võimeline järgi õppima, et ma tahaks siia kooli tulla, <sest mind huvitab.> [V2]

Peeter Veltmann (18): <Kui ta sealt pukist alla võeti,> siis ta võeti sellepärast, et ta midagi ei osanud teha või tegi halvasti. [VF]

RC, XV1XV2

Ingrid Stahl (16): Meil on selles suhtes juba, et eelmine aasta oli kaksteist klass, <kes oli küllaltki nii välja kasvatatud,> ja üksteist klass, praegune kaheteistkümnes, kes lihtsalt oli selline korralik, ja meie klass, kes oli veidi selline taltsutamatu. [V2]

Regina Herodes (18): Ta peab käituma vastavalt sellele, <kuidas tal on kellegi poolt mingisugused reeglid pandud.> [V3]

Johannes Prantsen (43): On koht, <kuhu ei ole kordagi veel läind.> [V2]

SC, XV1XV2

Erika Lints (83): Kui ma sealt tulen ajalehte lugemast, siis näen, <et taldrik on mulle pandud.> [V2]

Regina Herodes (18): Ma mõtlen, <et kõik süsteem on tegelikult rahale üles ehitatud.> [V2]

Elna Vaharo (49): Arvatavasti on mul kuldsed käed selles suhtes, <et mulle on eluaeg meeldinud.> [V2]

SC, XV2XV1

Johannes Prantsen (43): Kui ikka ümberringi midagi anda ei ole ja <midagi tehtud talveks ei ole,> siis ta ei tasu ära. [VF]

RC, XVSX

Leida Vahemäe (40): Siis nad tõmbasid põrandale isoleerpaelaga juti maha, <kust ei tohi teine üle minna,> kuna üks võtab seal ees raha vastu. [V2]

Karl Allik (78): Ükskord peab tulema piir, <kus on neid juba küll ja küll.> [V2]

Ingrid Stahl (16): Ma olen nii palju neid arvamusi kuulnud meie klassi kohta, et ma ei tea, <mis on teie arvamus meie klassist.> [V2]

SC, XVSX

Vello Tammik (49): <Kui kapmaal läks auto katki,> siis tehniline abi tõi ta sealt puksiiris ära. [V2]

Regina Herodes (18): Seda ma ütlengi, <et võib-olla tal on see hinges kuskil.> [V3]

Johannes Prantsen (43): Ega väga palju talle anda ei tohi, <sest siis ei pea kõht jälle vastu.> [V2]

RC, XVX

Rudolf Pollimann (85): Häbi lugedagi, <mis seal tehakse kogu aeg.> [V3]

Leida Vahemäe (40): Kindlasti tuleb see aeg, <kus on jälle,> et sele eriala esindajatel ei ole tööd. [V2]

Karl Allik (78): On terve rida selliseid erialasid, <millest veel kümme aastat tagasi ei näinud undki.> [V3]

SC, XVX

Rudolf Pollimann (85): Ei saa nii, <et ainult ühe nurga lööd välja> ja teine nurk on teistmoodi. [V3]

Airika Raidma (17): Tulge öelge mulle, <kui midagi teistmoodi tahate õppida.> [V3]

Guido Veersalu (42): Kaks juhti muutub mõttekaks siis, <kui juba jõuad sinna Euroopa lähedusse.> [V2]

RC, XVXS

Regina Herodes (18): Ikkagi kange isu on sest süsteemist kuidagi eralduda või saada selleks süsteemiväliseks, <kellel on võimalik liikuda> ja kelle jaoks kõik teised liiguvad. [V2]

Konstantin Härmasoo (87): Teil ei ole ettekujutust sellest, <millised on Venemaal sõjatehased.> [V2]

Rudolf Pollimann (85): Algkool oli umbes seal, <kus on praegu apteek.> [V2]

SC, XVXS

Elna Vaharo (49): <Kuna autobaasis on säilinud veel väga palju veneaegseid autosid,> siis ei taha eesti inimene eriti seda tööd teha. [V2]

Guido Veersalu (42): Ma vaatan vahest, <et päris kenad on kohati linnad.> [V2]

Ingrid Stahl (16): Ma ei saa kodus seda efekti, <kui mul tuleb sellest väikesest krapist mingi krudin.> [V2]

SC, XVXSX

Peeter Veltmann (18): Ma arvan, <et pikapeale tekib lapsel mingi kompleks oma vanemate vastu.> [V2]

ANALÜÜS teisel leheküljel -->
Kõrvallausetüübid kõnekeeles
Kõrvallausete sõnajärg
Verbi positsioon

KOKKUVÕTE

Püüdsin oma töös vaadelda sõnajärge, iseäranis verbi positsiooni tänapäeva eesti kõnekeeles. Ilmnes, et kõnekeele kõrvallause sõnajärg on mõjutatud muutusest, mille initsiaator oli J. Aavik. Ta kavandas oma muutust eelkõige kirjutatud keele parandamiseks, kuid nagu tulemustest näha, ulatus see ka kõnekeelde. Mõju kõnekeelele pole siiski esitatud andmete põhjal eriti ulatuslik, mis ei välista, et mõnikümmend aastat tagasi võis see nii olla. Paraku pole võimalik uurida iga kümnendi kõnekeelt sajandi algusest tänapäevani välja. Selle ideaali püüdu väljendab töös väga erinevate vanustega inimeste valik keelejuhtideks. Nende keelekasutus pidi selgitama, kas kõnekeel mingil ajahetkel on sõnajärje aspektist ühtne.

Selgus, et eri eagrupid ja ka sood ei kasuta ühesugust sõnajärge. Lähtudes sellest, et kirjutatud keeles on verb kõrvallause teises positsioonis, võib täheldada kirjutatud keele erinevat mõju kõnekeelele. Kõige enam on sellest mõjutatud teismelised mehed-naised ning keskealised naised, kõige vähem eakad naised ja keskealised mehed. Siiski pole esimeste puhul mõju nii määrav, et nende verbilõpuliste kõrvallausete ja V2-kõrvallausete suhe oleks sama mis kirjutatud keeles. Kõnekeeles on olukord palju heitlikum. Küllap on praegu üpris võimatu ennustada, kas see on lühemaajaline segdushetk enne kindlamat muutust või on kõnekeele sõnajärg sellisena püsinud kaua aega ning püsib veelgi. Kindla muutuse korral oleks põhimõtteliselt kaks teed: V2 või J. Aaviku muutuse eelse SOV poole. Kuna kõnekeel tungib praegu ka kirjutavasse ajakirjandusse, pole ehk võimatu sinusoidne liikumine (SOV → SVO → SOV).

Töös on valdavalt esitatud tulemused ning pakutud mõningaid tõlgendusi, seega pole teema käsitlus kaugeltki ammendav. Sõnajärje aspekt laiemalt (ülejäänu peale verbi) jäi lähema vaatluse alt välja, samuti jäi seletamata relatiivlausete jaotumus ning leidmata vastus küsimusele, miks meeste kõnes esineb verb kõrvallause algul sagedamini kui naistel. Kuna selgus, et andmete tõlgendamisel aitaks palju kaasa keelejuhtide valimine ka sotsiaalsete parameetrite alusel, tuleks edaspidi muu hulgas neidki arvesse võtta. Keele seisukohast hõlmaks uurimise järgmine etapp fraasitasandi analüüsi (fraaside süntaktilised, semantilised ja infostruktuurilised omadused).

KIRJANDUS

1. Aavik, Johannes (1912) Kõige suurem germanismus Eesti keeles. Eesti Kirjandus 9, 353  – 369.

2. Bean, Marian C. (1983) The Development of Word Order Patterns in Old English. London & Canberra : Croom Helm.

3. Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metsalang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi (1993) Eesti keele grammatika II. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

4. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina (1997) Eesti keele käsiraamat. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus.

5. Ehala, Martin (ilmumas) How a Man Changed a Parameter Value: The Loss of SOV in Estonian Subclauses.

6. Ehala, Martin (1996) Eesti keele struktuur.  Tallinn : Künnimees.

7. Ehala, Martin (1995) Integreeritud keeleteooria võimalikkusest tänapäeva keeleteaduses (I). Keel ja Kirjandus 10.

8. Jespersen, Otto (1938) The Growth and Structure of the English Language. Garden City : Doubleday.

9. Kiparsky, Paul (1996) The Shift to Head-Initial VP in Germanic. To appear in Höskuldur Thrainsson and Sam Epstein (eds.) Proceedings of the Germanic Syntax Conference, 140 – 179.

10. Lightfoot, David (1991) How to Set Parameters: Arguments from Language Change. Cambridge, Massachusetts : MIT Press.

11. Remmel, Nikolai; Valgma Johannes (1968) Eesti keele grammatika. Tallinn : Valgus.

12. Remmel, N.; Riikoja, E.; Valgma, J. (1967) Eesti keele grammatika IX –XI klassile. Tallinn : Valgus.

13. Sapir, Edward (1921) Language. Chicago : University of Chicago Press.

14. Tael, Kaja (1988) Infostruktuur ja lauseliigendus. Keel ja Kirjandus 3, 133 – 143.

15. Vennemann, Theo (1975) An Explanation of Drift, in Charles Li (ed.), Word Order and Word Order Change. Austin : University of Texas Press.